Tööl tekkinud vaimse tervise probleemi saab lugeda kutsehaiguseks

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös.

Kuigi värskes terviseuuringus hindasid enam kui pooled keskealised mehed oma tervist heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mida nimetatakse ka "vaikseks tapjaks", sest see on peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Seejuures ei ole pooled mehed isegi oma kõrgest vererõhust teadlikud.

Maitsete lubamise eest seisvad e-sigaretimüüjad räägivad salaturust ja sellest, et nende toode pole mõeldud lastele. Nikotiinipatjade näitel on paraku aga näha, et nende kättesaadavuse suurendamine on hüppeliselt kasvatanud tarbimist kõigis vanuserühmades, ka noorte hulgas, kirjutab sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling.

Miks on nii, et mõnikord suudame end kokku võtta alles tähtaja kukkudes, kuigi teame, et kiirustamisega kaasnev stress sööb hinge seest? Tuleneb see isikuomadustest või on seda halba harjumust võimalik välja juurida? Teadlane Olivia Remes selgitab nähtuse psühholoogilist tausta ning annab nippe, kuidas sellest võitu saada.

15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.