Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega suurendatakse elatisabi, vähendatakse lasterikka pere toetusi kahesaja euro võrra ning loobutakse lasterikaste perede toetuse indekseerimisest, teatas ministeerium.
- Uus valitsus vähendab lasterikka pere toetust ning suurendab elatisabi. Foto: Andras Kralla
Lõpetatakse ka lasterikka pere toetusest sujuva väljumise skeem.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul jääb vaatamata planeeritavatele muudatustele 3–6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga siiski 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks.
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.
„Lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne,“ ütles sotsiaalkaitseminister Riisalo teate vahendusel.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19aastaseks saamiseni. Kuna skeem on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata.
Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamine toob riigieelarvele kokkuhoidu sel aastal 5,1 miljonit eurot ning 2027. aastaks 151,8 miljonit eurot. Muudatused võimaldavad suunata lisaraha haavatavate sihtgruppide toetamiseks, näiteks erivajadusega lastele ja vanemliku hooleta lastele. Elatisabi suurendamise eesmärk on toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest, st ligi 2% Eesti lastele. 2023. aasta 31. märtsi seisuga lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab 3−6 last ning 129 pered, kus kasvab 7 ja enam last. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29% kõigist lapsetoetust saavatest lastest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Selles pole midagi romantilist, on vaid puhtalt kliiniline protseduur. Ma olen günekoloogi juures istunud rohkem kui keskmine naine elu jooksul kokku,” räägib Helin Haga, kahe tütre ema. Üks neist on nelja-aastane ning teine vaid kuu vana.
Kui saabus hetk, mil Liisa võis oma mehe sünnituse juurde kutsuda, ei võtnud Tanel enam telefoni vastu. "Ma millegipärast aimasin...” meenutab Liisa Luhaste päeva, kui sündis tema tütar, aga suri tema mees.
Risk, et madalama palgaga inimesed loobuvad suurenenud toetuse tõttu töökohast, on täiesti olemas, kirjutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Uued lastetoetused kohtlevad peresid ebavõrdselt
Ei, ma ei kirjuta laste toitumisest ja ülekaalust. Mind huvitab hoopis see, milline on lapse kaal Eesti sotsiaalpoliitika valemites, kirjutab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.