Vanu ajalehti sirvides avastad ikka ja jälle, kuidas ajalugu ennast kordab. Vahest ka väga kummalisel moel. 90 aastat tagasi oli põuane suvi ja keskerakond kääris. Aastal 1933 sama moodi nagu aastal 2023.
- Keskerakonna sisepingeid põhjustas krooni devalveerimine 1933. aasta suvel. Foto: Erakogu
Ja nagu tänavugi, oli ka aastate eest inimestel meelel ja keelel ikka ennekõike põud, mitte mingisuguse erakonna sisetüli. Aga ajalehes kirjutati mõlemast. Nong kuigi juuli keskpaiku tuli mõnel pool ka paduvihma, oli põllumeeste seis enam kui nutune.
Virulane kirjutas 18. juulil 1933: „Heinategemine on alganud, aga looduslikud niidud on paljad. Enamasti on nii, et kus on saadud harilikult kuhi heinu, saadakse nüüd saat või paar. On ka niisuguseidki ristikupõldusid, kus niites ei jää midagi vikati ette.
Tõuvili on alles maa küljes kinni, „ei varja veel konnagi“ — nagu ütleb põllumees, kuid kaeral on pööris ja odral pea juba väljas.
Seotud lood
Üldiselt on päris hästi teada, et 1950.-tel ja 1960.-tel aastatel toodeti Tartus autobusse. Aga mõnikümmend aastat varem ehk kahe maailmasõja vahelisel ajal oli busside ja ka muude autode ehitamine Eestis pigem reegel ning seda tehti paljudes kohtades, muu hulgas ka Rakveres.
Tänapäeval satub inimene pangakontorisse harva, ometi teevad pangad tuhandeid tehinguid päevas. Omal ajal oli aga just pangasaal ainuke koht pangaga suhtlemiseks.
Kui 1930.-tel aastatel taheti Rakveret Eesti tolmupealinnaks nimetada, siis sama hästi oleks võinud valikus olla ka poripealinna tiitel.
Vähemalt korra aastas, aga tegelikult isegi tihedamini käib uudistest läbi, kuidas ühe või teise Eesti omavalitsuse ametnik on käe valla või linna rahakotti pistnud. Ajalugu näitab, et taolised asjad juhtusid ka aastakümnete eest.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.