Hannes Mets: tuleb jõuda selleni, et lapsed tahaksid õppida

See kõik on mehele andnud võimaluse erinevaid protsesse mitte ainult juhtida, vaid ka kõrvalt vaadata ja näha, mida üks või teine tehtud otsus kaasa toob.

Kunda on Hannes Metsale alati südamelähedane olnud, sest see on tema sünnikoht. „Kasvasin Kunda esimese tsemenditehase kontoris, minu mängumaaks oli Kunda jõgi, rand ja vana tsemenditehase varemed, kuhu poisikesed vaatamata keelule kippusid,“ meenutas Mets lapsepõlve-Kundat.

1964, kui poisil kooliaeg kätte jõudis, valmis ka Kunda koolimaja, nii et tänane direktor oli omal ajal üks esimesi, kes üle värvilõhnalise kooli läve astus. Samal ajal tegutses Kundas paralleelselt ka venekeelne kool, mis 2001. aastal eestikeelse kooliga liideti.

1975, kui keskkool sai läbi, läks Mets õppima Tallinna pedagoogilisse instituuti, erialaks tööõpetus, füüsika ja üldtehnilised distsipliinid. Nooremate lugejate tarvis selgitas Mets, mida see õppekava endast kujutas. „Sain oskused õpetada poiste käsitööd, see tähendab puidu- ja metallitööd, füüsikat ning vastava kallakuga koolides elektrotehnikat, mehhatroonikat, automaatikat, tehaste uute seadmete hingeelu ja muud taolist,“ rääkis Mets. Seda viimast õpetas ta oma ülikoolijärgsel esimesel töökohal Tallinna 54. keskkoolis (praegune Saksa gümnaasium).

Peale kuut astat pealinnas tuli Mets tagasi kodukanti ja hakkas Väike-Maarja keskkooli majandusjuhatajaks ning andis ka poistele tööõpetuse tunde. Aasta hiljem kutsuti ta aga tööle Rakvere KEK-i (KEK – kolhoosidevaheline ehituskontor, mis organiseeris ja ehitas nii tööstus- kui eluhooneid. Igas rajoonis oli üks KEK), kuhu ta jäi kuueks aastaks, aastani 1996. Kuna noorte juhendamine on mehele alati südamelähedane olnud, oli ta igal suvel ametis ka õpilasmaleva vedamisega.

„Peale seda sai minust Vinni vallavanem,“ sõnas Mets, kes juhtis valla elu viis aastat. „Aeg oli tollal ikka veel pöördeline – sündimus vähenes, õpilaste arv vähenes, raha oli vähe, ning tuli teha mitmeid ebapopulaarseid otsuseid,“ rääkis Mets.

Vinni vallavanemana pani Mets kinni kolm väikest kooli – Viru-Jaagupi, Kadila ja Kulina koolid. „Muidugi emadele see ei meeldinud ja sain nende viha osaliseks,“ meenutas Mets. Emad on tihti kinni selles, et laps peab käima koolis kodu lähedal. „Aga see on mugav eelkõige emadele. Kui buss lapse kümne kilomeetri kaugusele kooli viib ja peale tunde tagasi toob, siis lapse jaoks vahet ei ole,“ rääkis direktor ja rõhutas, et väikeste koolide sulgemise juures mitmeid põhjuseid. Üks – ja see, mille pärast otsuse tegemise ajal pukis olevat vallavanemat siunatakse – on muidugi majanduslik. Eestis läheb kohaliku omavalitsuse rahakotist pool hariduskuludeks.

Vähem mõeldakse selle peale, et kui juba suurtes koolides on õpetajate kaadrit vahel keeruline leida, siis maakoolide puhul, kus pole tihti võimalik ka täiskoormust pakkuda, tekitab see veelgi rohkem peavalu. Aga kui need nn tehnilised küsimused kõrvale jätta, siis eelkõige kannatab laps. „Sest kui koolis on seitse õpilast, kuidas nad korvpalli mängivad? Kuidas nad meeskonnatööd õpivad? Kuidas nad erinevaid inimtüüpe tundma õpivad?“ tõi Mets mõned näited, mis räägivad enda eest. Et laps võimalikult hästi eelseisvaks eluks ette valmistada, peab ta saama koolis need kogemused.

Mets tunnistas, et tegi peale Vinni valla kolme kooli sulgemist ühe testi. „Ütlesin ühele emale, kes nurises, et laps peab Viru-Jaagupist seitsme kilomeetri kaugusele Vinni kooli käima, et tema lapsel on kena põrisev r – saadame ta õige Prantsuse lütseumi. Selgus, et ema, kes ei tahtnud last seitsme kilomeetri kaugusele kooli saata, oli aga nõus lapse Tallinnasse saatma,“ vangutas Mets pead. Tallinnasse jäi minemata lapse vastuseisu tõttu, ema aga pani see vahejuhtum asjade üle järgi mõtlema.

Peale vallavanematööd läks Mets tagasi südamelähedasele hariduspõllule ja võttis vastu töö Rakvere ametikooli direktorina, kuhu jäi 12 aastaks. Peale seda, aastatel 2014-2023 töötas ta Ida-Viru kutsehariduskeskuse direktorina, kust ta sel kevadel „keelenõuete mittetäitmise tõttu“ minema saadeti.

Metsale heideti ette keelenõuete eiramist, sest kooli õppekeeleks on eesti keel, aga valdaval osal õppekavadest toimub suur osa õppest vene keeles. Mets laiutas selle peale käsi. „Kui kooli õpilastest on 13% eestlased ja 87% ainult vene keelt valdavad õpilased, siis öelge mulle, mis keeles ma teda õpetan?“ esitas Mets retoorilise küsimuse. „Kuidas ma õpetan eesti keeles näiteks liiklust inimesele, kes eesti keelt ei oska? Kuidas me ta pärast liiklusesse laseme? Kes vastutab, kui ta õnnetuse põhjustab?“ jätkas Mets, kellele jäi sellise põhjuse pärast töölepingu lõpetamisest mõru maik suhu.

Metsa sõnul võiks Ida-Virumaale eeskujuks tuua Kunda „eestistamise“. Kunda ühisgümnaasium praeguse nime ja sisuga loodi aastal 2001, kui ühendati eestikeelne Kunda 1. keskkool ja venekeelne Kunda 2. keskkool. „Venekeelsed lapsed toodi eesti kooli, neile hakati törtshaaval eesti keelt õpetama, ja ei olnud mitte mingeid proteste laste või lapsevanemate poolt, ei ole olnud rahvuslikul pinnal tekkinud lahkhelisid.“ Ja sellega saadi hakkama 22 aastat varem kui loodi vastavasisulise seadus. Ilma mingi kärata.

Täna, kui koolis käivad ka ukrainlased ja veel mitmete rahvuste esindajad, on koolielu jätkunud sama sujuvalt.

Peale esimest töönädalat on Metsal ees ootavast tööst osaline pilt ees. „Eile (neljapäeval, 24.08 – toim.) sain eelarve kätte, rahadega on seis keeruline,“ tunnistas direktor. Ehkki kõige suurem mure pole mitte raha vähesus, vaid kahanenud sündivus, vaatab Mets praegu tulevikku siiski optimistlikult ja lootusega, et ka viie ja kümne aasta pärast on Kunda koolis alles kõik kooliastmed.

Kunda koolimaja ehitati 700 lapsele. Tipphetkel õppis seal 900 last ja samal ajal oli olemas ka Kunda venekeelne kool oma 300 õpilasega. Täna õpib Kunda Ühisgümnaasiumis 300 last.

„Kui tahame gümnaasiumi pidada, siis rahaline rehkendus ütleb, et tänase finantseerimise süsteemi juures peaks ühes lennus olema vähemalt 30 õpilast,“ sõnas direktor. Kui palju aga tegelikult on? „Ma ei taha seda väljagi öelda....“ raputas Mets pead. „Tegelikult on poole vähem,“ tunnistas ta.

„Oleme juhtkonnaga juba koos käinud ja ühiselt leidnud, et tahame muutusi,“ rääkis direktor oma esimese töönädala lõpus. See aga ei tähenda, et eelmisele direktorile oleks midagi ette heita. „Ei, kõik on hästi, aga lähenen vaatega, mida annaks veel paremini teha,“ tutvustas Mets oma printsiipi direktorina. „Näiteks, kuidas anda õpetajatele võimalus, et nad kasutaksid võimalikult palju neid õpimeetodeid, mis tänapäeva noortele meeldivad ja mis neid motiveerivad,“ tõi Mets välja ühe direktori to-do-listi komponendi.

„Pisa testis oleme küll kõrgel kohal, aga samal ajal tehtud õnnelikkuse uuring näitab, et oleme tagumises otsas. Kuidas teha nii, et hästi õppimine käiks koos õnnetundega,“ kõlas teine suurem eesmärk, kuhu Mets soovib, et mitte üksnes Kunda kool jõuaks, vaid et kõik koolid tahaksid jõuda.

„Tuleb jõuda selleni, et õpilane tahaks õppida,“ selgitas Mets. Selle jaoks on olemas peen sõna „agentsus“, mis tähendab indiviidi valmisolekut ja võimet toimida ja tegutseda iseendana. „Vot kui me agentsuse käima saame, läheb palju vähem ressurssi õpetamise peale, sest õpilane õpib ise, ja meie saame ressurssi tema toetamise peale kulutada,“ rääkis direktor, mis suunas kool liikuma hakkab.

Nii võib isegi juhtuda, et valdade eelarvest ei kulu tulevikus haridusele mitte 50% nagu praegu, vaid 30% nagu see on Põhjamaades.

Mets leiab aega ka puhkamiseks. „Olen elukaaslase kõrval õppinud ooperit hindama ja nii juhtub üsna sageli, et sõidame seda vaatama Riiga, Vilniusesse, Varssavisse,“ rääkis Mets. Oma perekonnanimele ustavana leiab ta tihti ka tee metsa, kas jalutama või jalgrattaga sõitma, et metsaõhk pea mõtetest puhtaks lööks.

Metsal on kaks täiskasvanud tütart ja üks tütrepoeg. Kas õpetajast isa suutis omal ajal jätta töö koju kaasa võtmata? „Oma lastele olen ikka ja ainult isa,“ sõnas Mets soojalt.