Enne kui Taavi Taar (33) tänavu augustis Väike-Maarja muusikakooli juhtimise enda õlule võttis, jõudis ta teha oma elus 360 kraadi, et muusika juurde tagasi jõuda.

- Taavi Taari astus muusikamaailma, trompet huulil. Foto: Kristina Litvjak
Muusikute peres kasvanud poiss otsustas peale põhikooli minna ema-isa üllatuseks hoopis ametikooli üldehitust õppima. Peale töö- ja õpiaastaid ehitusmaastikul sai aga vere kutse võitu ja mees läbis okkalise tee, et saada dirigendiks.
Taavi alustas muusikaõpinguid Väike-Maarja muusikakoolis oma isa Vallo Taari trompetiklassis. „Lapsepõlv möödus mul vahvalt orkestris osaledes ja bändi tehes,“ meenutas mees. Ehkki vanemad keelitasid poega edasi muusikamaailma võlusid avastama, otsustas noormees teha 180-kraadise pöörde ja läks peale põhikooli lõppu Rakvere ametikooli ehitust õppima.
„Seejärel töötasin ehitussektoris nii Eestis kui ka välismaal, kvalifikatsiooni tõstmiseks omandasin Tallinna ehituskoolis lamekatusekatja kutseõppe õppekava,“ meenutas Taavi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rakvere muusikakooli uus juht Mart Aus astus oma esimesed sammud trompetimängijana Vallo Taari juures, kes andis Väike-Maarja muusikakooli juhtimise üle oma pojale Taavi Taarile, kes omakorda annab Rakvere puhkpilliorkestri dirigendikepi Ausile. Nendest liikumistest saaks joonistada kena võrgustiku.
"Olen elus tulnud läbi tule ja vee"
Tapa gümnaasiumi direktori kingadesse astunud Katrin Kitse toetavad koolijuhi ametis nii lapsevanemaks olemine kui klassi ees õpetamise kogemus.
Tänasest istub Porkuni koolijuhi toolile Deili Matson (39). Iseasi, kui palju tal mahti seal istuda on, sest vaevalt õnnestub Deilit eemal hoida ka otsesest tööst lastega, mis on tema kutsumus ja kirg, ja mis teeb teda õnnelikuks.
Viru-Nigula vallavalitsus kinnitas Kunda ühisgümnaasiumi direktoriks Hannes Metsa, kes hakkab kooli juhtima alates 21. augustist.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.