Olkiluoto tuumajaama vanima osa reaktorisaalis on kiirgustase madalam kui Soome looduses. Vaatlusrõdult uudistades näeb inimtühja saali ja kuuleb vaid pumpade müra. Reaktor ise on mõnekümne meetri kaugusel vee all.
Radioaktiivsete jäätmete hoidla asub 60 meetri sügavusel maa all ja see oli ainus paik tuumajaama territooriumil, kus pilti tohtis teha. Foto: Liis Krigul
Tegelikult kontrollib tuumareaktori tööd lugematu arv aparaate, sealhulgas ka kümneid jälgimiskaameraid. Kaks neist on paigaldatud ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolt ning kuuldavasti jälgitakse nende otsepilti päris usinalt.
Kas Eesti vajab tuumajaama või mitte ja kuhu see ehitada, on olnud põletavate arutelude allikaks juba mõnda aega. Asjale aitab valgust heita Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Juunis valmis Fermi Energia tellitud projekt, mille käigus viidi Viru-Nigula vallas Letipea külas läbi ehitusgeoloogilised uuringud, et hinnata piirkonna sobivust reaktorihoone vundamendi rajamiseks.
Riigi tellitud uuring andis esimese pildi tuumajaama võimalikest asukohtadest, Fermi Energia esindajate kinnitusel see nende tegevusele praegu mingeid piiranguid ei sea.
Kunda tsemendimuuseumist leiab nüüd tuumaenergiat tutvustava nn „Aatomiku toa“, mis selgitab tuumaenergia olemust, BWRX-300 väikese moodulreaktoriga tuumajaama tööpõhimõtet, tuumkütust ning jäätmekäitlust.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.