Fermi Energia keskkonnajuht: inimestele valmistab enim muret tuumaekspertide vähesus ja jäätmete küsimus

Revjako vastutusvaldkonda kuuluvad tuumajaama keskkonnamõjud, planeerimisega seotud teemad, kohaliku kogukonna kaasamine ja kvaliteedijuhtimine. Energeetikasektori keskkonna jalajälje ja selle leevendamisega on Revjako palju kokku puutunud ka varem, kui ta peale tehnikaülikoolis tööstusökoloogia erialal ning EBSis ettevõtluse ja ärijuhtimise erialal magistrikraadide omandamist töötas Viru Keemia Grupis keskkonna- ja protsessijuhina.

„Tuumaenergeetika sobitub sellesse mustrisse hästi, sest võrreldes põlevkivienergeetikaga on erinevad keskkonnamõjud küll tohutult väiksemad, aga vajavad siiski erakordset tähelepanu ja hoolt,“ sõnas Revjako, mis kinnitab, et lisaks kompetentsile on naisel ka missioonitunne meie loodus- ja elukeskkonna tuleviku osas.

Fermi Energia puhul ei ole tegu tuumaenergia aktivistidega, vaid küsimus on selles, kuidas mitte sõltuda naabritest ja kogu riigis oleks tagatud energia varustuskindlus. Vähem kui aasta tagasi kästi rahval valmis olla plaanilisteks elektrikatkestusteks, juhul kui Venemaa otsustab end ühisest elektrisüsteemist lahti ühendada. Kuna need jäid tulemata, tundus, et oht on möödas, ka elektri hind on tipust alla tagasi tulnud. Kõik oleks justkui korras... Kas on?

„Selleks, et elektrienergia oleks olemas iga ilmaga ja igal aastaajal, on kaks võimalust – kas toota energia ise, või loota, et seda õnnestub osta naaberriikidest,“ rääkis Revjako ja kinnitas – oma tootmine on alati usaldusväärsem ja odavam. „Viimastel aastatel on üha sagenenud olukorrad, kus Põhjamaadel endilgi ekspordiks energiat ei jagu ning Soomes-Rootsis arutletakse tõsiselt juba uute tuumajaamade planeermise vajadusest.“ Põhjanaabrid teavad, et tuumaenergia puhul on tegemist stabiilse tootmisressursiga, mis on ilmast sõltuvale taastuvenergeetikale toeks siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu.