Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Eestisse tuumajaama rajamise projekti uudsusest tingitud ehituse venimise ja kulude ületamise oht on suur, ütles keskkonnaühenduse Bellona tuumaprojekti ekspert Dmitri Gortšakov.
Joonisel on näha Eesti jaoks mõeldud uue põlvkonna tuumajaama väikese moodulreaktoriga. Foto: GE Hitachi
Eesti peab varsti otsustama, kas riiki rajada tuumaelektrijaam. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise küsimused tekitavad elanikele muret enim. Kuid need pole ainsad riskid, kirjutab Äripäeva vene keelne väljaanne Delovõje Vedomosti.
Kas Eesti vajab tuumajaama või mitte ja kuhu see ehitada, on olnud põletavate arutelude allikaks juba mõnda aega. Asjale aitab valgust heita Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Juunis valmis Fermi Energia tellitud projekt, mille käigus viidi Viru-Nigula vallas Letipea külas läbi ehitusgeoloogilised uuringud, et hinnata piirkonna sobivust reaktorihoone vundamendi rajamiseks.
Riigi tellitud uuring andis esimese pildi tuumajaama võimalikest asukohtadest, Fermi Energia esindajate kinnitusel see nende tegevusele praegu mingeid piiranguid ei sea.
Riigigümnaasiumi abituriendid kehastusid erinevatesse rollidesse, et arutleda, kas tuumajaam on energiakriisist päästja või hoopis tee hukatusse. Ei õpilased ega ka kaasatud eksperdid ühese vastuseni ei jõudnud.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.