Preemiad ja pingerivid: apteegiketid pöörasid proviisorid toidulisandite müügimeesteks

Äripäev on näinud kirju, mille üks apteegiketi piirkonnajuht saadab igal kuul apteekidesse.

Nendes kirjades on edetabelid selle kohta, millises summas on apteekrid iga tehinguga keskmiselt müünud toidulisandeid ja muud apteegikaupa, mis ei ole ravimid. Usin müügimehetöö võib apteekrile boonusena tuua palgalisa sadu ja sadu eurosid kuus.

Lisaks nähtub kirjadest, et kett annab igale apteegile ette müügiplaanid, mille täitmist jälgitakse-kontrollitakse.

Toidulisandite müügi rahaline motiveerimine pole keelatud, ent eetilisi probleeme võib see tekitada küll. Äripäeva eksperiment näitas, et proviisorid on veebiapteekides üsna altid soovitama arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimi asendamist toidulisandi ehk tervisetootega.

Erinevalt ravimitest pole toidulisanditel ja muul apteegikaubal riigi poolt ette määratud juurdehindluse piiri. Näiteks rääkis Äripäeva proviisorist allikas, et toidulisandite puhul on apteegis 100protsendiline juurdehindlus üsna tavaline.

Toidulisandite ja muude ravimite sekka mitte kuuluvate kaupade müügi eest maksavad proviisoritele lisatasu Euroapteegi, Südameapteegi ning BENU frantsiisiandjad.