• 01.03.24, 13:00

Kõrgelt hinnatud ohvitser läks Aafrikasse sildu ehitama

Eesti meeste seast on läbi aegade sirgunud väga palju teenekaid ohvitsere. Nende seas on olulisel kohal 1. märtsil 1918 Kundas sündinud Ants Väino (sünninimega Heinrich Johannes) Lahi.
Ants Väino Lahi koos poegadega oma kodumaja ees 1956. aastal. Foto on teinud Lahi kolleeg, koolivend ja sõber Hans Teetlaus.
  • Ants Väino Lahi koos poegadega oma kodumaja ees 1956. aastal. Foto on teinud Lahi kolleeg, koolivend ja sõber Hans Teetlaus. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Hariduse omandas noormees Rakvere gümnaasiumis ja edasi viis tema tee sõjakooli, mille lõpetas lipniku aukraadis 1939. aastal.

Seotud lood

Uudised
  • 21.02.24, 13:00
Reameheks degradeeritud ohvitserist sai soomusrongide pealik
Kuus aastat kamandas soomusronge Voldemar Koch (Koht) - esmalt poolt neist Valgas, viimased neli aastat aga kõiki Eesti soomusronge Tapal.
Uudised
  • 16.01.24, 12:09
Imastu poiss pani Tallinna mehed jalgpalli mängima
Esimest korda mängiti Eestis jalgpalli teadaolevalt veel 19. sajandi lõpus, mil Oskar Kallas Narvas proovis seda mängu koolipoistele tutvustada. Esimene päris vutipall toodi Tallinnasse Saksamaalt 1903. aastal. Aga siis see kuninglik mäng veel Eestis hoogu sisse ei saanud.
Uudised
  • 09.07.23, 12:54
Jalgpallurist ohvitser teenis lavalaudadel rahvakunstniku tiitli
Umbes 90 ja pisut enam aastat tagasi oli Rakvere ja Tapa jalgpallimeeskondade üks kõvemaid tegijaid nooruke ohvitser Alfred Rebane. 1960. aastal omistati talle tubli teatritöö eest Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.
Uudised
  • 05.01.23, 14:09
Vekslivõltsijast ohvitser kirjutas sõjapäevist mitu raamatut
Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt pääses eluga vaid mõni üksik Vabadussõja-aegsetest vanemohvitseridest. Üks neist õnnelikest oli Tamsalu lähedalt Kuie külast pärit Arnold Hinnom.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele