Spordikohtuniku töö – nähtamatu, kuid möödapääsmatult vajalik
Sportlastele kaasa elades enamasti ei mõelda, et iga võistluse õnnestumise taga on kohtunikud. Suvisel võistluste perioodil on just paslik nuusutada kohtunike töö köögipoolt, millest rääkis 30 aastat kergejõustikukohtunikuna töötanud Andrus Lein.
Võistluste fotodelt kohtunikke ei leia. Pildil noored tõkkejooksjad eile U18 Euroopa meistrivõistlustel Bratislavas. Foto: Eesti Kergejõustiku Liit
“Töö” on mitmetähenduslik sõna. Spordikohtuniku töö on nii vaimselt kui füüsiliselt raske, aga saadav tasu selles eest on parimal juhul sümboolne. “Raha pärast keegi kohtunikutööd ei tee, selleks peab olema ala fanaatik,” kinnitas Lein.
Eelmisel kuul sai Eesti kergejõustiku tulevikulootus Tristan Konso end proovile panna teisel pool maakera, kus osales rahvusvahelise koolispordi föderatsiooni maailmameistrivõistlustel ja saabus koju, pronksmedal kaelas.
Slovakkias alanud kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistlustel püstitas Tristan Konso uue isikliku ja ühtlasi Eesti omaealiste rekordi 110m tõkkejooksus, läbides distantsi 13,34 sekundiga.
Võib vist öelda, et Jaak Vettiku (69) elu on möödunud Rakvere spordikoolis, kus ta 1975. aastal 22-aastase noormehena alustas tööd kergejõustikutreenerina, töötab sellena siiani, ja alates aastast 1988 on ka spordikooli direktoriks.
Maratonijooksja Andrus Lein korraldab üht esmapilgul isevärki võistlussarja nimega Vinni-Rakvere Talvejooksusari. Kolmest etapist koosnev sari leiab aset, nagu nimigi ütleb, talvekuudel.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.