5.-7. augustil Saaremaal toimunud Eesti, Läti ja Leedu teenistuskoerte mõõduvõtmisel tõid meeskondlikus arvestuses esikoha koju Rakvere politsejaoskonna koerajuhid Reimo Nõmme koos 7-aastase Asmoga ning Tõnu Kohver koos 9-aastase Uljasega, esindades Ida prefektuuri.
- Võidukas tiim. Vasakult: Reimo Nõmme, Asmo, Tõnu Kohver, Uljas. Foto: Erakogu
“Tahtsin, et Uljas saaks oma teenistusele veel viimase väärika punkti panna,” selgitas Kohver, miks ta aasta pärast pensionile siirduva Uljasega võistlustel osaleda otsustas. Et Uljasel on teenistusaastaid turjal omajagu ja aeg on teinud oma töö, osales Uljas seekord narkokoerte ülesannete suunal, kus jooksmist vähem. “Silm on tal endiselt selge ja mõstus terav, aga artroosi tõttu teevad talle puusaliigesed häda ning arst käskis Uljasel füüsilist koormust vähendada,” rääkis Kohver oma patrulli- ja võistluskaaslasest. Tegelikult on narkootikumide otsimine kõrvalerialaks nii Uljasel kui Asmol, kuid seekord jagati võistlussuunad nii, et jaoskond oleks mõlemas esindatud. Kokku oli võistlustules ligi 30 koera ja koerajuhi paari.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljuti oli Rakvere politsei koertegrupi juhil Tõnu Kohveril asja Tšehhi, et sealt oma päriskoju tuua Belgia lambakoera kutsikas nimega Xak. Tulevikus saab koerapoisist neljajalgne korravalvur.
Rakvere politseijaoskonna noorim liige, 18. märtsil Saksamaalt oma uude koju jõudnud Belgia lambakoer Fenrir alles kohaneb siinse eluga. Kolmapäeva hommikul päterdas kahekuune koerapoiss rõõmsalt jaoskonna hoovis peatselt valmival koerte treeningplatsil ringi, hoides siiski oma uue „isa“, koerajuhi Marko ligi.
Alutaguse vallas eksis metsa eakas seeneline. 76-aastase mehe leidis ja aitas metsast välja Ida prefektuuri noor teenistuskoer Jack ja koerajuht Tarmo Nukka.
Augusti lõpus liitus Ida prefektuuri perega kahekuune saksa lambakoera kutsikas, kes sai nimeks Karu
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.