Kaitseliidu pidu läks käest ära
Suvisel ajal on vabaõhupidusid peetud aastaid. Omal ajal oli populaarne peokoht Viitna, ainult sealse kandi mehed kippusid pisut liiga kuraasikad olema.
Kui tänapäeval peetakse suuremaid pidusid ikka reedel või laupäeval, siis sadakond aastat tagasi oli peopäevaks tavaliselt pühapäev.
1929. aasta 11. augustil korraldas Viitna järve ääres suure suvepeo Kaitseliidu Viru maleva staap. Oli kontserteeskava, mängiti tantsumuusikat ja kavas oli muidki meelelahutusi – ühesõnaga üks korralik pidu.
Tantsuks mängis Rakvere malvkonna orkester ja jalakeerutajaid oli omajagu. Metsa all käis aga sootuks teistsugune tegevus – siin ja seal kummutati usinalt pudeleid tühjaks. Ikka kõrist alla, kuhu siis mujale.
„Viinavõtmise ja kaklemise poolest on see nurk üldse kaunis kuulus,“ sedastas ajaleht Virulane 13. augustil 1929.
Kui orkester viimast marssi mängis, hakkasid ühest põõsast äkki valjud oiged kostma ja veidi aja pärast kanti sealt lagedale verine ja raskesti ägav 23-aastane Aaspere mees Johannes Kadak, kellele tundmtud isikud metsas noa selga olid löönud.
Seotud lood
Kodumaine vähk on praegusel ajal söögilaual haruldane kraam. Vähke on vähe ja nende püügiaeg üürike. Kui täpne olla, siis tohib vähki püüda vaid augustis.
Vanad kohtuasjad on väga vahvad. Täna teeme juttu teeröövlist ja sullerist, kes jäi vahele olematute vähkide müümisega ja politseikonstaabli aluspükste vargusega. Aga tema „kaitseks“ võib öelda, et „pügas“ ta ainult tuntud linnakodanikke ja lihtsatele inimestele liiga ei teinud.
Omal ajal oli turg oluliseks kokkusaamiskohaks ning paigaks, kust paljud oma igapäevased ostud tegid. Kaupa käiakse turult hankimas tänapäevalgi, kuigi Rakveres just mitte väga palju.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
6
Need on Haljala valla uued ettevõtted
Viimased uudised
Hetkel kuum
Need on Haljala valla uued ettevõtted
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele