Viimane klõps efektse särtsuga: Eesti eraldas end Venemaa elektrivõrgust
Narvas ühendati lahti kaks viimast liini, mis sidusid Balti riike Venemaa energiasüsteemiga. Äripäev ja Delovõje Vedomosti käisid sündmuskohal ning jutustavad, kuidas kõik toimus.
Laupäeva hommikul Narvas nägid kohalviibijad viimast särtsu Eesti ja Venemaa elektrivõrkude vahel. Foto: Liis Treimann
Kuigi Elering kutsus meid Ida-Virumaale jäädvustama ajaloolist hetke, ei olnud tegelikult Narva Balti alajaam see koht, kus nii-öelda vajutatakse nupule ‒ lüliteid juhtis Eleringi dispetšer Tallinnas.
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.
Sel nädalavahetusel lülitub Eesti lahti Venemaa elektrivõrgust. Siinsetele elutähtsate teenuste osutajatele ja ka teistele ettevõtetele tähendab see juba ammu sahtlis ootavate kriisiplaanide meelde tuletamist.