Eduard Vilde 160. sünniaastapäeva puhul saab kuulata katkeid Vilde loomingust, mille lugesid sisse Vinni valla raamatukogude hoidjad. Klipid filmis üles Pajusti klubi juhataja Erki Tammleht.
![Tea Järvis Muuga mõisas Vilde loomingut ette kandmas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f9afb31f-bd5d-5f58-b115-04caab01379c&width=3840&q=70)
- Tea Järvis Muuga mõisas Vilde loomingut ette kandmas. Foto: Erakogu
“Panime pead kokku ja hakkasime mõtlesima, kuidas Eesti raamatu aastat ja Eduard Vilde ümmargust sünniaastapäeva tähistada,” rääkis Vinni valla raamatukogude koordinaator ja Ulvi raamatukogu juhataja Tea Järvis, kuidas vahva algatus sündis. “Eks ma vist ise käisin idee välja, ja raamatukogunaised on alati agarad kõiges kaasa lööma,” kiitis Järvis kolleege.
Iga raamatukoguhoidja otsis ise ühest Vilde teosest meelepärase lõigu, mida ette lugeda. “Võtteplatsiks” valiti Muuga mõis, kus Vilde osa oma lapsepõlvest veetis. Erakätes oleva Muuga mõisa perenaine oli lahkesti nõus ettelugejaid võõrustama.
Paariminutilisi klippe saab vaadata
Vinni valla FB-lehel. “Loodame nendega tuua kuulajate päeva veidi vildelikku huumorit ja anda omapoolse panuse, et meie valla suurmehe looming kasvõi väikeste katketena ka noorte inimesteni jõuaks,” sõnas Vilde looming tuline austaja Tea Järvis.
Tekste lugesid raamatukogude töötajad Sirje Raudmäe (Roela), Karin Tampere (Laekvere), Maarika Lausvee (Muuga), Katrin Kastemäe (Tudu), Ere Tammeorg ja Maie Männiste (Vinni-Pajusti raamatukogu), Ülle Rajamart (Viru-Jaagupi) ja Tea Järvis (Ulvi).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu kuuekümnendat korda välja antav Eduard Vilde kirjandusauhinnale esitati seitse kandidaati. Võitja selgub 4. märtsil.
Üle anti Vilde kirjandusauhind
Laupäeval anti üle järjekordne Vilde kirjandusauhind, mis tänavu omistati Urmas Vadile (47) romaani "Kuu teine pool" eest.
“Vanaema olla on hullupööra lahe!”
Kerli Dello, kelle näo ja hääle tunneb ära iga eestlane, võttis kaks kuud tagasi kätte ja kolis tagasi kodulinna Rakverre.
“Siin on nii palju lehekülgi!”, “Ma ei viitsi!”, “See raamat on mõttetu,” ja teisigi sarnaseid lauseid kuulen ma laste suust kirjanduse õpetajana pidevalt, kirjutab Marie-Johanna Kippar.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.