Kui maailmas tervikuna oli jaanuarikuu mõõtmisajaloo kõige soojem, siis Eestis on olnud ka soojemaid talvekuid.
![Õhutemperatuur kerkis jaanuaris kõige kõrgemale 29. jaanuari õhtul kella 21 ja 22 vahel.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=b335cbda-ace5-5ece-a659-dfa6491346c8&width=3840&q=70)
- Õhutemperatuur kerkis jaanuaris kõige kõrgemale 29. jaanuari õhtul kella 21 ja 22 vahel. Foto: Keskkonnaagentuur
2025. aasta jaanuar oli maailmas tervikuna soojem kui kõik seni dokumenteeritud jaanuarikuud, vahendas keskkonnaagentuur. Kuu oli 1,75 °C soojem kui jaanuarikuu hinnanguline keskmine tööstuseelsel perioodil ja oli ühtlasi viimasest 19-kuulisest perioodist 18. kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaagentuur heidab aasta esimestel päevadel traditsiooniliselt pilgu sellele, milline oli möödunud aasta ilm. Kokkuvõtvalt saab öelda, et möödunud aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.
Sügise keskmine õhutemperatuur oli 9,7 °C ehk 2,7 °C normist soojem. Alates 1922. aastast ei ole nii sooja sügist veel olnud.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2024. aastal äikest ligi 30% rohkem.
Läinud november oli keskkonnaagentuuri teatel hämar, soe ja keskmisest pisut sajusem. Saabusid ka poolaasta esimesed lumesajud ja tuisud.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.