Miljon kaotatud töötundi ja 14 surma – tööelu sünge statistika
Täna, ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiupäeval, avalikustas tööinspektsioon 2024. aasta statistika. Möödunud aastal suurenes surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 25 protsenti ning tööõnnetuste tagajärjel kaotati Eestis kokku miljon töötundi.
Möödunud aastal juhtus ehituses 289 tööõnnetust, millest viis lõppes surmaga.
Foto: Gerli Tooming
2024. aastal registreeriti 3384 tööõnnetust - keskmiselt üheksa õnnetust päevas. „See statistika ei tohiks kedagi ükskõikseks jätta,“ sõnas tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Poeketile esitati 40 nõuet ja määrati ligi 40 000 eurot sunniraha
Sotsiaalmeedias tekitas palju vastukajasid kauplusketi Väike Ingel juhi Evelin Liiva kriitika tööinspektsiooni aadressil. Kuue kauplusega majandava Liiva hinnangul tegeleb tööinspektsioon halduskiusuga.
Tööinspektsioon avaldas taas valimi ettevõtetest, keda plaanitakse sel aastal kontrollida. Valikusse sattusid eeskätt ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi ja/või on juhtunud mitmeid tööõnnetusi. Nimekirjas on veidi üle 2300 ettevõtte, neist 77 Lääne-Virumaalt.
Täiskasvanud inimene veedab pea poole oma elust tööl. Nii on lausa vältimatu, et töö mõjutab tema tervist. Istumine, astumine, tõstmine ja tassimine tunduvad nn talupojatarkused. Ent talupojad elasid keskmiselt 40aastaseks ja olid elu lõpus sageli Vargamäe Sauna-Madise moodi, kes omal jalal enam kõndida ei saanud.
Kuna uue aasta alguses on toimunud juba mitu surmaga lõppenud tööõnnetust, tuletab advokaadibüroo Pallo&Partnerid jurist Liina Luht meelde nii töötajatele kui ka tööandjatele, kuidas tööõnnetuse korral toimida.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.