Tapast võiks saada Eesti turismi oluline lüli

Kui ahhetama panevate losside maana teatakse näiteks Prantsusmaad või Inglismaad, siis ajalugu pakub meile siinsamas Eestis võib-olla tihedamagi aadlielamute võrgustiku. Koroonakriisis räsida saanud kohaliku turismisektori võiks päästa riigi poolt rajatav ajalooliste mõisahotellide võrgustik ja seda toetav turundusplatvorm, mis kasvaks kogu turismisektori veduriks.

Ajalugu tunneb Eestis rohkem kui 1000 mõisa, millest tänaseks on ajahambale vastu pidanud umbes 400 meie kõige kaunimates paikades asuvat hoonet. Suure hulga mõisate ja teiste ajalooliste hoonete omanik ongi riik, kes peaks praeguse kriisi tõttu muutma mõtteviisi ja ajaloolises kinnisvaras nägema tülika koorma asemel väärtuslikku kasutamata ressurssi.

Tervel hulgal suursugusel, kuid kasutuseta kinnisvaral nagu mõisakompleksid, raudteejaamad, koolimajad või kirikud ei olegi täna avaliku sektori kõrval alternatiivset omanikku. Kinnisvaralõksuna paistvast olukorrast kasu(m)likult välja murdmiseks tulekski probleemile läheneda suurema visiooniga kui üks hoone korraga. Valides välja ning vajadusel soetades praegustelt omanikelt 15–20 kõige paremini turismi vajadustele vastavat arhitektuuripärli, saaks rajada kogu Eestit katva luksuslike hotellide keti.

Kui alustada hotelliketi rajamist nii, et neid jaguks igasse maakonda, võiks alginvesteeringu suurusjärk koos turundusplatvormiga olla 100–150 miljonit eurot. Senistest põhimõtteliselt erineval kriisimeetmel oleks üllatavalt lai sektoriülene positiivne kõrvalmõju. Ilmsed võitjad on ehitussektor, hetkel tervikuna kriisis vaevlev külalislahkuse sektor. Pikemas perspektiivis pakuks ettevõtmine tuntavat tuge kogu kultuuri- ja meelelahutustööstusele ning maapiirkondades tärkavale väiketootmisele alates siidrivabrikutest kuni juustukodadeni. Riigi enda seisukohast ei oleks vähemoluline regionaalarengu tasakaalustamine.

Mastaabiefekti aitaks saavutada läbi RMK juba täna riigi valduses oleva loodusturismi taristu – kuhu on samuti investeeritud miljoneid eurosid – plaaniga integreerimine. Suutes liita kohati hästi säilinud metsiku looduse koos ajalooliste arhitektuuripärlitega ühtsesse turismitaristusse, tekiks ühtne tervik, mis toetaks turismisektori arengutõuget. Ainuüksi RMK hallatavat taristut külastas koroonaeelsel aastal 2,6 miljonit inimest.

Sarnase ettevõtmise edukust on suutnud tõestada majanduslikult Eestiga igati võrreldav Portugal, kus silmapaistvatest ajaloolistest hoonetest on rajatud edukas hotellikett Pousadas de Portugal. Pikalt oli hotellioperaator riik ise, kuid praeguseks teeb seda erakapital, mis on keskendunud ajaloolistes hoonetes asuvatele hotellidele ja suudab aastas teenida käivet suurusjärgus 400 miljonit eurot. See on võrreldav Eesti turismisektori ühe lipulaeva Tallinki tänase päeva käibega. Tallinki positiivset mõju Eesti majandusele ei julge keegi kahtluse alla seada.

Esimesed ettevõtjad on suutnud tõestada, et ajaloolistes hoonetes on võimalik edukat turismiäri pidada. Näiteks Vihula, Pädaste või Taagepera mõis. Lisaks toetab hotellide rajamist hetkel üle kogu majanduse rulluv rohe- ja viiruselaine. Pandeemiaeelne statistika näitab jätkusuutliku loodusturismi kasvu ja olukord soosib ilmselt veel aastaid massikuurortide asemel hajutatumat turismi.

Idee elluviimine ei tähenda, et tänased mõisahotellid pärast riigi jõulist sisenemist turismiturule konkurentsist langeks, vaid hoopis võidaks sellest. Riigi roll on anda uue turismiveduri loomiseks algtõuge, mis tõepoolest ei allu turureeglitele, kuid hilisem hotellide opereerimine peab alluma turureeglitele.

Riigi roll on luua ajalooliste hotellide kett ja jääda kinnisvara omanikuks, kuid opereerimine usaldada erakapitalile. Riigi ülesandeks jääks ka luua standardid ja tagada üle kogu keti sarnaste kvaliteeditingimuste hoidmine, et kõik hotellid, olenemata operaatorist või asukohast, vastaksid luksusliku puhkuse standardile.

Kinnisvara arendamise kõrval jääb riigi sama oluliseks ülesandeks rahvusvahelise brändi loomine ja turunduse juhtimine. Isegi kui turunduse kuludest võib ka tulevikus põhiosa jääda riigi kanda, kes teenib selle tagasi erinevate maksutuludena, siis panustavad sellesse kõik ketti kuuluvad hotellid ühiselt. Ketiga saavad liituda ka tänased või alles rajatavad eraomandis mõisahotellid, mis riigi tegevuse tõttu ei sureks välja, vaid hoopis võidaks kasvavast turistide arvust ja ühisest turundusest.

Erakapitali ja riigi koostöös Eesti tõelise turismipotentsiaali valla päästmine võiks päriselus välja näha sellise puhkusena. Tallinnasse saabunud turismigrupp suundub Rocca al Mare Liberty mõisa hotelli ja Vabaõhumuusemisse. Edasi rongiga Tapa raudteejaama kompleksi hotelli, et tutvuda Lahemaa rahvuspargiga. Järgmine peatus on Narva Kreenholmi linnaku spaahotell ning kaks nädalat kestev puhkus jätkuks mööda Peipsi äärt Setomaa poole liikudes. Teel tagasi koju, läbi Riia lennujaama, põigatakse veel Väimela või Taagepera mõisa ning Meleski klaasivabriku hoonetesse rajatud hotelli.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, US Real Estate´i ja Swedbanki arvamuslugude konkurss, millele tööde esitamise lõpptähtaeg oli sel aastal 31. märts. Igal aastal toimuvale konkursile oodatakse Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega).

Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Konkursile esitatud arvamuslugusid saab lugeda Äripäeva veebist Eduka Eesti lehelt.