Kuna riigikogus presidendi äravalimine on liiva jooksnud, on Reformierakond ja Keskerakond välja arvutanud, et suudaksid valimiskogus kahekesi presidendi ära valida, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Urmas Jaagant.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas on veendnud, et kui presidendi valimine läheb valijameeste kogusse, siis on seal võimuliidul vajalik 105 häält olemas, et Reformierakonnale ja Keskerakonnale sobiv presidendikandidaat ära valida. Foto: Liis Treimann
Laiapindse presidendikandidaadi otsingutega on selleks korraks kõik – Keskerakond ja Reformierakond on loobunud katsetest leida presidendikandidaadiks inimest, kel võiks juba enne riigikogu valimiste esimest vooru olla vähemalt 68 saadiku toetus. Võimuerakonnad püüavad nüüd edasi minna kahepeale ühise kandidaadi leidmisega. Kui see leitakse, üritab võimuliit ta valimiskogus omaenda häälte toel presidendiks valida.
Olen aga küll seda meelt, et presidendivalimine võiks toimuda laiemas ringis kui praegu; miks mitte ka otsevalimisena rahva poolt. Eri võimalusi on palju. See on debatt, mille järgmine president võiks Eestis käivitada, ütles Eesti järgmiseks presidendiks pürgiv akadeemik Tarmo Soomere.
Eesti tulevane president selgub poliitikute tahtel kahjuks kiires lõppmängus nagu äsjasel jalgpalli EMil, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kohtus täna Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni saadikutega. Muuhulgas rääkis Soomere ka teemadest, mis otsapidi seotud Lääne-Virumaaga.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.