Vaata, kui palju on aastaga vaesunud keskmise palga teenija
Ülikiire hinnatõus on keskmise palga saaja võimet säästa ja teha muid kulutusi peale hädavajalike vähendanud pea kaks korda, väidab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla oma arvutuse põhjal.
Reaalne hinnatõusuga kohandatud sissetulek on kahanenud 2018. aasta alguse tasemele. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/Scanpix
Palgad on Eestis aastaga kasvanud pea üheksa protsenti, kuid hinnad samal ajal enam kui 21 protsenti ning kahe aastaga enam kui 32 protsenti. Reaalne, hinnatõusuga kohandatud sissetulek on kahanenud 2018. aasta alguse tasemele. Samal ajal on 6-kuu euribor tõusnud nullist kiirelt 2,6 protsendile, mis tähendab kodulaenumaksete suurenemist, Mida see keskmise palgateenija jaoks tähendab?
Kui tahad järsult vaesuda, jää pensionile. Eesti vilets pension on ühiskondlik otsus, kuid vananemisest suurema koorma paneb pensionäridele ilmselt miski muu: see, kuidas neid alahinnatakse.
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8 protsenti ja absoluutses vaesuses 1,4 protsentiEesti elanikkonnast. Lääne-Virumaa elanikest on suhtelises vaesuses 23,9 protsenti.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina nendib, et möödunud aasta majanduskriisist said Eesti maakonnad väga erineva löögi - kui Tallinnas ja Tartus oli loodud lisandväärtuse vähenemine väiksem, siis Lääne-Virumaa oli suurimate langejate hulgas.
Palgad kasvasid eelmises kvartalis küll kõigis tegevusvaldkondades, ent samal ajal on suurenemas palgatulu ebavõrdsus – kõrgepalgaliste sissetulekud paisuvad kiiremini kui madalapalgaliste omad.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.