Veega seotud probleemid sagenevad

Varasemates artiklites olen käsitlenud juba inimese kui bioloogilise olendi ökoloogilise nishi olemust ja kuidas inimese põhjustatud muutused keskkonnas, muudavad selle meile üha ebasobivamaks, kuidas meie ökoloogiline nish muutub üha ahtamaks. Oleme läbi käinud kaks aineringetega seotud temaatikat - oluliste toitainete ringete katkemised ning uute, inimeste poolt loodud ainete sattumise meie sise- ja väliskeskkonda. Sel korral jätkame aineringetega, ning vaatame, mis on toimunud Maa eluslooduse jaoks vast kõige olulisema aine - vee ringega.

Kuigi kevadest hakkab tasakesi saama ilus mälestus, kurjad asjad ununevad kiiresti, tasub meenutada milline oli olukord sademetega. Siin, Mädapeal kus ma elan, sadas 1. aprillil lund, 1 mail sadas natuke ja juuni alguses võttis öökülm kartulipealsed ära.

Vahepeal küsisid talunikud juba tuge valitsuselt, et hädaolukord välja kuulutatakse, sest mitte midagi ei kasvanud. Esimesed niited loomasööda varumiseks olid katastroofiliste näitajatega. Võrreldes tavapärase aastaga kujunesid heinavarud kordades väiksemateks. Sisuliselt hakkas sadama alles siis kui noored selle laulupeol Mare Kalkuni laulu saatel välja võlusid.

Noorte lauluhääl on nii vägev, et kohati on sademeid liigagi palju saanud. Ootamatud valingvihmad, ülisuurte teradega rahe on ilmastikunähtused, mis varasemalt on kuulunud õhtustes uudistes välisuudiste rubriiki. Aasta keskmiselt võib kujuneda sademete kogusumma küllaltki tavapäraseks. See mida on prognoositud kliimamudelitega ja millega me ka arvestama peame, on ekstreemsuste suurenemine ja ekstreemsete ilmastikunähtuste esinemise sagenemine. Selliseid kevadeid nagu sel aastal hakkab esinema sagedamini. Sagedamini kui varasemalt hakkame nägema ka valingvihmasid. See aga tähendab, et veega seotud probleemid sagenevad.