Klannide taustamängud ehk miks Putin korrastas võimutorne

Kõige rohkem lõi Venemaa vana presidendi viiendaks ametiajaks vormistamise järel laineid valitsuse remont. Lisaks avasid venelased Ukrainas peetavas sõjas uue rinde põhjas Harkivi suunal ning suutsid ukrainlaste osalise ettevalmistamatuse tõttu liikuda paiguti üle 10 kilomeetri Ukraina sisemaale.

USA lõpuks vabastatud sõjaline abi aga pole veel suures ulatuses rindele kohale jõudnud. Ukrainlased omalt poolt on taas intensiivistanud rünnakuid Venemaa käes olevate sõjaliste ja naftatööstuslike objektide vastu. Tuure kogub ka võitlus diplomaatilisel rindel, kus on tulemas suur rahvusvaheline rahukonverents Šveitsis.

Alustagem Venemaa uus-vana valitsuse väikese remondi ülevaatega. Putin esitas peaministriks – see on Vene formaal-juriidilises hierarhias ametiisik number 2 – taas tehnokraadist senise peaministri Mihhail Mišustini.

Mišustin olevat väga meeldinud pealiitlasele Pekingis, olles samas tõestanud oma suhtelist efektiivsust valitsemise korraldamisel sõjatingimustes ning tal pole poliitilisi ambitsioone, mis ohustaks Putinit või tema järgluse probleemi lahendamist.

Kõige rohkem on meedias juttu olnud senise kaitseministri ja Putini lähiringi kuuluva usaldusaluse, Venemaal avalikult suurkorruptantide esiridadesse kuuluva Sergei Šoigu ametikohalt ära liigutamine.

Enne kui selle juurde jõuame, tasub märgata aga veel mõningaid huvitavaid momente, mis näitasid Putinit üpris osava võimu tasakaalu tagava intrigeerijana.

Ta laveeris erineva nelja olulise „võimutorni“ (nagu neid kutsutakse Venemaal) huvide vahel, määrates ametisse nende esindajaid.