Ravimiturgu iseloomustava nahaalsuse puhul tasuks peeglisse vaadata ka endistel ja praegustel riigitegelastel, kes sellisel olukorral tekkida lasid.

Selle kiire parandamine võimaldaks aga parandada ka praegu võrdlemisi kehvapoolset tervisekassa seisu, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.

Saate esimeses pooles võeti põhjalikult ette sel nädalal lugejates suurt huvi tekitanud uurimus ravimiturust, kus saladiilid ja tagantjärgi boonused toovad mõnele üksikule suurfirmale suurt kasumit, aga maksumaksjale ja patsiendile tähendavad lisakulu, mida vältida pole kahjuks võimalik.

Selline olukord sai tekkida, sest aastakümnete jooksul lasti tekkida poolmonopoolne olukord apteegiturul, mida ei suudetud muuta ka apteegireformiga, märkis uurimuse üks autoritest Koit Brinkmann.

Laura Saks lisas, et asi on seda küünilisem ja eemaletõukavam, et tegemist on ravimituruga, mille kaupadest keegi loobuda ei saa.

Isegi OECD ütles, et eestlased kulutavad liiga palju ravimitele, ütles Kristjan Pruul ja lisas, et ka need kümned miljonid, mis praegu boonustena hulgimüüjate kätte jäävad, tuleks tagasi võita maksumaksjale ja patsiendile. Siis oleks ka tervisekassa oodatav miinus oluliselt väiksem, lisas ta.

Tervisekassa miinuse kõrval tundub ka lisaeelarveni jõudmiseks valitsuskoalitsioonis ühisosa puudu jäävat, tõdesid saatejuhid.

Paralleelset tegutsemist – eelarverevisjon, selle aasta kärped, väidetavad tulevased kärped, järgmised maksutõusud – on väga palju ja selgust ühiskonnas napilt.

Pigem võiks siis juba välja tulla selle riigikaitsemaksu selgitusega, sest on oluline vahe, kas see keeratakse otsa käibe- või tulumaksule, või võetakse kokku julgus näiteks kinnisvaramaksu lukkulöömiseks, öeldi saates.

Omajagu küsimusi tekitas ka minister Kristen Michali tutvustatud kliimareformi kava. Ühelt poolt tahaks ju mingeidki mõju näitavaid numbreid, investeeringuvajadusi, ühes kõlavate loosungitega.

Teisalt tundub, et kogu reform on ehitatud üles trumpkaardile, kus imelühikese ajaga ehitatakse valmis hulk gaasielektrijaamu, mis juba kümne aasta pärast kas vanarauaks lähevad või fossiilkütustel töötamist jätkavad siis, kui Eesti fossiilkütustest loobunud võiks olla. Või siis äkki-äkki leitakse imeväel ka piisavalt taastuvenergiana toodetud gaase, aga ühe ebaleva kindlusega eesmärgi ehitamine teisele samasugusele ei anna kindlust, see hoopis suurendab võimalust untsuminekuks mitmekordselt, räägiti saates.

Äripäev eetris saates osalesid Laura Saks, Koit Brinkmann ning Kristjan Pruul.

Foto: Andras Kralla