Rahvarallid ja -sprindid loovad paljudele võimaluse teha autospordis esimesed sammud ning seda n-ö rohujuure tasandil harrastada, ent nii nagu mistahes spordis, saadab edu neid, kes rohkem pingutavad ja panustavad. Mootorite maailmas väljendub see aga tugevalt ka rahas.

- Sander Mihkels osalemas hiljutisel Antsla rahvasprindil, kus võttis oma Honda Civicuga klassivõidu. Foto: Pille Russi
Nii võib kokku võtta rahvasarjadele pühendatud „Autojuttude“ saates kõlavad tõdemused. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe külalisteks on viimased paar aastat rahvasprintidel ja -rallidel säravaid tulemusi saavutanud paidelane Sander Mihkels ning Eesti autospordi liidu meediajuht Kristjan Sooper, kes oli paarkümmend aastat tagasi osalejana suurt populaarsust pälvinud Moskvitši liiga sünni juures.
Kõrvaltvaataja pilgule rahvaspordis kiire tõusu teinud 27aastane Mihkels räägib saates, millist pühendumist omas klassis järjepidevalt esimesse otsa sõitmine nõuab. Nagu ta nendib, siis mõtetes on ta alalõpmata ralli juures ja pedandina vahetab oma võistlusautol Honda Civicul juppe ennetavalt, et need katsel katki ei läheks. Sestap usub Mihkels, et tal on omasuguste seas ühed suuremad kulud.
Hariliku maapoisina pole tal raha kunagi ülearu olnud ning oma võistlejakarjääri alguses leidis end mitu korda olukorrast, kus pidi auto kulude katmiseks maha müüma. Õnneks on head tulemused ja suur töö aidanud nüüdseks leida sponsoreid. Toetajaid on Mihkels saanud ka tänu oma Youtube’i kanalile, mida hakkas enda sõnul pidama selleks, et rahvasarjades toimuvale tähelepanu tõmmata.
Eesti autospordis toimuvat eri rollides aastakümneid jälginud Kristjan Sooper selgitab saates, millise panuse on andnud rahvasarjad profitasemel tegijate järelkasvule, mida saab autospordi liit teha selleks, et need sarjad tulevikuski õitseks, ja paljut muudki. Ühtlasi arutletakse saate lõpus, milline auto võiks panna aluse uuele masinaklassile, mis täidaks sama eesmärki mis Moskvitši liiga algselt – olla võimalikult taskukohane sari neile, kel surmtõsiseid ambitsioone mootorispordis ei ole.
Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saavad mugavalt endale sobival ajal saadet kuulata siit:
Autodega rahvasport pakub midagi nii osalemise nautijale kui ambitsioonikale pedandile
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on küll uute autode müük viimased kuud languses olnud, kuid elektriautode osakaal uute autode müügist tõuseb järgemööda. Ometi on Euroopa Liidus elektriautode osakaal ligi kaks korda suurem. Veho AS-i poolt tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgusid põhjused, miks Eesti inimesed elektriautode suhtes skeptilised on.
Rasked tormid Eestis, Leedus ja Lätis põhjustavad suuri üleujutusi ja kahjustavad isiklikku vara, sealhulgas autosid. Pärast selliseid looduskatastroofe võivad paljud autod jääda veekahjustustega ning neid võidakse ajutiselt parandada ja eksportida teistesse riikidesse, et petta pahaaimamatuid ostjaid. Kuidas sellist autot autot ära tunda?
Käesoleva aasta juuli alguses peavad kõik uued autod vastama Euro 7 turvanõuetele, mis üldises plaanis tähendab uute sõiduautode hinna kasvu. Enim tõusevad hinnad väiksemate klasside autodel, mida seni on tohtinud müüa ilma peatselt kohustuslike lisadeta.
Odomeetri pettused ja vigade varjamine on käinud kasutatud autode äriga kaasas juba aastakümneid, kuid mida aeg edasi, seda nupukamaks muutuvad ka petised, kes on enda kombitsad ajanud juba Facebooki Marketplace`i ja kahtlastesse veebipõhistesse makselahendustesse.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.