Kas purunevad elektriliinid on paratamatus?

Kõige suurem probleem on umbkaudu 20 000 kilomeetrit keskpingeliine, mis on asjatundjate sõnul halvas seisus ja vajaksid kiirelt suuremat remonti. Üks võimalus oleks need maa alla viia. Hinnanguliselt maksab selline protsess 1,8 miljardit eurot ja seda raha ei ole väidetavalt kuskilt võtta.

Samas mõtleme korraks niipidi, et tegemist võib kaudselt olla hoopis investeeringuga, mis aitab tulevikus lahendada rahamured ja ka rohelisi eesmärke täita.

Liinide hooldamine võtab maksumaksjate taskust igal aastal kümneid miljoneid eurosid. Sinna juurde veel elektrikatkestuste tagajärjel tekkivad kahjud.

Kurb, aga tõsi on ka see, et liinide remondiga kaasneb igal aastal paar surmajuhtumit, mis võiks kahtlemata olemata olla ja uue süsteemi sisse viimine aitaks igal juhul.

Milline oleks siis lahendus? Kui võtta laenu ja panna kõik liinid maa alla, saaksime, eeldusel et liini laius on minimaalselt 30 meetrit, lisaks umbes 60 000 hektarit vaba maad. Kui sellele pinnale istutada majandusmets või puupõld, siis seoksime aastas umbes 500 000 tonni CO₂, mis aitaks oluliselt kliimaeesmärke täita.

Selline hulk metsa kasvataks iga aastaga peaaegu 500 000 kuupmeetrit puitu, mille liikumine majandusse looks riigile lisandväärtust suurusjärgus 125 miljonit eurot. Ja nii katkematult aasta aasta järel.

Tõsi, nimetatud puitu peab ootama küll aastakümneid, aga samas oleks see kui varasalv, kuhu raha vaikselt ning kindlalt koguneb. Süsinikku aga hakkaksid metsad ju sisuliselt kohe siduma. Mina leian, et selleks investeeringuks tuleks raha leida.

Tarmo Tamm, ettevõtja, Eesti 200 Lääne-Virumaa juht