Arvukalt Virumaa tugevusi ehk teatrist maavaradeni

Palusime enam kui 80 Virumaa silmapaistval inimesel vastata mitmele küsimusele. Alljärgnev on kokkuvõte vastustest, kus toodi välja Lääne-Virumaa ja/või kitsamalt vastaja kodukoha kolm tugevust. Avaldame järgnevatel päevadel ka teistest vastustest kokkuvõtlikud artiklid ning osa vastuseid avaldame arvamusrubriigis.

„Loomulikult on väga oluline ühendused suuremate linnade ja pealinnaga. Võib öelda, et maakonnas on väga hea teedevõrk. Lisaks tugevad ja teotahtelised kogukonnad, arenev ettevõtlus ja tugevad ettevõtted, ilus loodus ning väga head ajaloolised suvituspiirkonnad,“ võttis paari lausega Virumaa tugevused kokku Viru-Nigula vallavanem, ettevõtja Einar Vallbaum. Neid tugevusi nimetasid ka paljud teised vastajad.

Väike-Maarja Gümnaasiumi direktori Marje Eelmaa jaoks on Virumaaga seoses kõige olulisemad märksõnad kultuur, loodus ja arenev maakonnakeskus. „Maakonna tugevuseks on kindlasti Rakvere teater. Teateri tegijad kätkevad endas erilist vaimsust, seda ei ole Rakveres liikudes näha, aga seda on võimalik tunda,“ rääkis ta.

Eelmaa sõnul tegi maakonna keskus suure arenguhüppe Vallimäe rekonstrueerimisega, sellest saab kindlasti Virumaa nn kultuurikeskpunkt, mida täiendavad väga hästi erinevad muuseumid nii Rakveres kui ka valdades. Lisaks veel korrastatud mõisad ja ilus loodus ning sportimisvõimalused.

Vallimäe kordategemise tõi oma vastustes esile ka Rakvere abilinnapea Laila Talunik. „Vallimägi on olnud kultuuri- ja spordiürituste korraldamise paik kogu Lääne-Virumaad silmas pidades,“ lausus ta ja lisas, et nüüd on vaja veel kasvatada Vallimäe tuntust, et veelgi rohkem ürituste korraldajaid valiks oma sündmuse jaoks just Rakvere. “Kahjuks on koroonaaeg teinud selle üsna võimatuks, aga küll see taandub,“ märkis Talunik.

Rakvere teatri näitelaja Tiina Mälbergi hinnangul on Rakvere linna tugevus tema väiksuses – piisavas hõlmatavuses: siinne elukeskkond on inimlik, turvaline, kogukondlik. „Hindan kõrgelt kõikide linna struktuuride ligipääsetavust kodanikule,“ lausus ta.

Kunda Transi nõukogu esimehe Lembit Kaljuvee sõnul on Virumaa tugevuseks maavarad ning nende väärindamisega seotud inimesed ja oskusteave.

„Viimaste aastate parim tegu selles valdkonnas on Eesti Geoloogiteenistuse asutamine Rakveresse ning riigi kasvanud panus oma maavarade uurimisse,“ ütles Kaljuvee. Ta lisas, et seoses põlevkivienergeetika sumbumisega on vajalik rohkem investeerida fosforiidi ja muldmetallide uuringutesse.

Teiseks maakonna tugevuseks peab Kaljuvee logistikat. Seoses suurtööstuste ja maavarade transpordiga liigub Virumaal aastas kümneid miljoneid tonne kaupu nii raudtee, sadamate, aga ka autotranspordi kanalites. „Seoses rohepöördega on tulevikus kindlasti vaja edasi arendada autotranspordist rohelisemaid mere- ja raudteetranspordi koridore ja keskusi (Sillamäe ja Kunda),“ märkis ta.

Rakvere vallavanem Maido Nõlvak pidas maakonna tugevusteks kolme tööstussektorit ehk siin tegutsevaid metalli-, puidu- ja toidutööstusi.

Rakvere linnapea Triin Varek nimetas nii Rakvere kui Lääne-Virumaa tugevusena asukohta ja transpordiühendusi kui ka eripalgelist ettevõtlussektorit. Rakvere linnal on n-ö neli vaala – Rakvere teater, Aqva SPA, SA Virumaa Muuseumid ehk linnus (jt muuseumid) ning Vallimäe vabaõhukeskus, märkis ta.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami kirjutas, et väga suur osa Lääne-Virumaa ettevõtlusest baseerub oma ja naabermaakondade ressurssidel (põllumajandus ja toiduainetetööstus, metsandus- ja puidutööstus, ehitusmaterjalide tootmine jne). „See tagab suurema stabiilsuse, paindlikkuse ja ka teataval määral sõltumatuse keerukamatel aegadel,“ märkis ta.

„Edasine arengusuund ei saa kindlasti olema tööjõumahukas tootmine, kuna see ressurss on suhteliselt piiratud, vaid pigem väikeettevõtlus ning teadusmahukam tootmine. Kindlasti on kasvuruumi ka üsna välja arendamata turismisektoril põhjarannikul ja eriti Võsu piirkonnas,“ lausus Juhkami.

Tublid ja töökad inimesed olid esimesed märksõnad, mida nimetas ka Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev Virumaa tugevustena. Lisaks veel hea taristu ehk 2 + 2 Tallinna–Narva maantee, rongiühendused ja Kunda sadam ning põllumaa, mis on Eesti keskmisest oluliselt kõrgema viljakusega.

Rakvere Reaalgümnaasiumi direktori Martti Marksoo sõnul on Rakvere trumbiks mitmekülgsus. Siin on praktiliselt kõik olemas või tulemas – eri liiki haridusasutused, sportimisvõimalused, teater, kino, spaa. Neile lisaks on tulemas Pärdi muusikahoone ja jalgpalli sisestaadion. Ainult jäähall on veel puudu, märkis Marksoo. „Parim keskkond noore pere jaoks, kus laps saab turvaliselt koolis käia ja mitmekülgselt areneda,“ lisas ta.

Rakvere on väga sobiv kodukoht noortele peredele ka Laila Taluniku arvates. „Rakvere linnas on tagatud kõigile linnakodanikele lasteaia- ja koolikohad. Lisaks on väga head valikud huvitegevuseks ja teisteks tegevusteks linnas. Kui lastel ja noortel on Rakveres tagatud hea haridus ja vabaajategevused, on see kindlasti motivaatoriks peredel siia kolida. Koos elamukruntide ja korterite ostmise/rentimise valikuga teeb see Rakverest hea väikse rohelise linna, kus on turvaline lapsi üles kasvatada,“ rääkis Talunik.

Taluniku sõnul on Rakvere linn viimastel aastatel palju investeerinud taristusse. Mitmed hooned on saanud uue väljanägemise, on tänavad, mis renoveeritud just jalutavale inimesele (turistile) mõeldes. „Samas jääb linn Narva ja Tallinna vahele ning oleks vaja see potentsiaal nii ühest kui teisest suunast liikujale tööle panna,“ lausus Talunik.

Ka Vallbaumi sõnul on Lääne-Virumaa tugevuseks see, et Rakvere kui maakonnakeskus on elamiseks väga hea koht. Hea infrastruktuur, elukeskkond, head avalikud teenused ja kultuuri ja vaba aja veetmise võimalused, loetles ta. „Kui rääkida Viru-Nigula vallast, siis meie tugevus on kindlasti see, et oleme Lääne-Virumaa merevärav ja meil on oma kaubasadam,“ märkis ta.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul on maakonnas selge, ajalooliselt väljakujunenud ja jätkusuutlikult arenev keskuste võrgustik oma iseseisvate tagamaadega: Rakvere, Tapa, Kunda, Kadrina, Väike-Maarja, Võsu (Haljala), Sõmeru ja Vinni. Sellel baseerub ka viimase haldusreformi järgne haldusjaotus.

Maakonna asukohta pidasid Virumaa tugevuseks paljud vastajad, näiteks poliitik ja suhtekorraldaja Marko Pomerants ja Rakvere vallavanem Maido Nõlvak. „Maakonda läbib Tallinna–Peterburi maantee. Võimalus turismivood kinni pidada ning turistidele huvitavaid elamusi pakkuda. Mõisad, loodus, kindlused, üritused jne,“ rääkis Nõlvak.

Tamsalu Gümnaasiumi direktori Aivi Musta sõnul on maakonnas suur hulka kõvakattega maanteid ning head bussi- ja rongiühendused. Samas on siin ka kitsaskohti. Näiteks maakonna piirialade teed on Musta hinnangul kehvas seisus ning bussiühenduse ajagraafikud ja marsruudid vananenud ning need tuleks kaasajastada. Veel tuleks pöörata rohkem rõhku kergliiklusteedele, mis ei peaks piirduma ühe vallaga.

Tema pidas Virumaa ja kitsamalt Jäneda, Tamsalu ning Tapa valla kõige suuremaks trumbiks loodust. „Meil on Kõrvemaa maastikukaitseala, head matka- ja terviserajad ehk võimalus sportida ja tervist hoida. Maakonnas ja erinevates valdades toimuvad erinevad liikuma kutsuvad üritused,“ märkis Must.

Must oli aga seda meelt, et looduse pakutavat saab veelgi paremini kasutada piirkonna arendamiseks. „Looduskeskkonna tõhusama ja läbimõelduma kasutamisega saame parandada maakonna ja turismi arengut,“ lausus ta.

Ka endine pikaaegne Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe nimetas Lääne-Virumaa üheks suureks eeliseks väärt elukeskkonda koos ümbritseva looduse ning vajalike teenustega. Lisaks neljarajaline tee otse Tallinnast Haljalani, mis ei lase kellelgi end kolkaelanikuks pidada. See tee peaks Rakvere tegema atraktiivseks ka pealinlastele, kirjutas Mäe.

„Vaatamata sellele pole erinevate linnapeade ponnistused kutsuda inimesi siia elama vilja kandnud ning rahvaarv väheneb pidevalt, mis on ilmselgelt suurim probleem kõikjal Eestis väljaspool Tallinna,“ lausus Mäe.

„Väge täis Rakverena end reklaaminud Lääne-Virumaa tundub kohati siiski elavat identiteedikriisis, isegi on märgata mandumist,“ lisas Mäe.

Tundub, et kõige suurem inimgrupp Rakveres on tervisesportlased, sest neile on siin kõik tingimused loodud. Ja kui muud vabal ajal teha ei ole, eks siis tulebki kergliiklusteel samme mõõta või Aqvas supelda, rääkis ta. „Öeldakse küll, et tervest kehast leiad terve vaimu, kuid tundub, et just vaimsusega kipub linnas kehvasti olevat,“ märkis Mäe.

Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku sõnul on nii maakonna kui Kadrina valla tugevuseks ettevõtlikud inimesed ja piirkonna arengu eelduseks on nendevaheline hea koostöö. Sarnasel arvamusel on ka Maido Nõlvak, kes nimetas ühe koostöö näitena ühist maakonna arendusasutust Lääne Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL). „Soov on VIROLit veelgi tugevdada ning selle läbi teostada rohkem ühiseid projekte ja teenuseid,“ märkis ta.