Reedel esietendus Kiviõli keemiatööstuse territooriumil dokumentaalne rännaklavastus "Põlevkiviõli". Rakvere teatri näitleja ja loo lavastaja Elar Vahter viib vaataja otse sündmuste keerisesse. Ühtse terviku tekitavad inimeste lood, põrisevad masinad ja lõhnad. Sõnum on karm, aga tõsieluline.

- Lavastaja Elar Vahter (keskel) viib vaataja rännakule põlevkivimaailma. Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)
Kõigepealt oli koht. Saaremaa päritolu Rakvere teatri näitleja Elar Vahter oli Ida-Virumaale sattunud mõned korrad. “Kiviõlis polnud ma enne käinud,” nentis Vahter.
Juhtus nii, et ta hakkas Narvas juhendama vene kooli laste eestikeelset teatriringi. Kas ta ei tahaks midagi Ida-Virumaal lavastada? Niimoodi Vahterilt küsiti.
“Sain aru, et tehased on Ida-Virumaa peategelased. Kohkusin keemiatööstuse ees, pelgasin, et tehas sööb mind ära,” lausus Vahter. Asjast ei saanud asja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Homme Kiviõli keemiatööstuse territooriumil esietenduv dokumentaalne rännaklavastus "Põlevkiviõli" avardab Eesti suveteatri piire nii geograafilises kui temaatilises plaanis. Lavastuse toob rahva ette Rakvere teatri näitleja Elar Vahter.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.