Järgmisel aastal peaksid kiiruskaamerad rohkem trahve tegema hakkama. Liiklusekspert Indrek Sirk selgitas, et riik on trahvimisel kahepalgeline – kiiruskaamera ei halasta kellelegi, aga politseinik tänaval näiteks väikest kiiruseületust ei fikseeri.

- Kiiruskaamera tööhoos. Foto: Andres Haabu
Tema sõnul läheme muutusega nende kallale, kes ületavad kiirust vähe ja tähelepanematusest, mitte pahatahtlikkusest. "Nimetaksin seda riigi kättemaksuks. Nende käest saab raha lihtsalt kätte koguda, aga ei usu, et nende käitumine sellest paremaks muutub," hindas Sirk Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.