Nädal tagasi sai televaataja tuttavaks meie seas elavate lihtsate inimestega, kes tegid midagi erilist ja väärtuslikku. Nad aitasid kedagi ja nende tegusid märgati.

- Eestimaa uhkus Piret Kaarlõp (vasakul) ja talle auhinna üle andnud Birgit Sarrap. Foto: Piret Linnamägi
Kaks päeva enne teleekraanidele jõudvat tänugalat "Eestimaa uhkus" tunnustati tublisid eestimaalasi Tallinna reaalgümnaasiumi aulas ja seda juba 12.korda. Nominentide seas oli Rakverest pärit Piret Kaarlõp, kes tõi Lissakovade perre tagasi tõelise kodusoojuse.
Õhtujuhid Annely Adermannil ja Märt Treieril oli au avamistseremoonial esimesena sõna anda žürii esimehele Ivo Linnale.
"Kui päike tuleb pärast pikka pimedat kaamoseaega korraks taevase, siis taevas lööb särama. Siis löövad särama meie silmad, meie näkku ilmuvad naeratused, meie seljad lähevad sirgemaks. Ja seda, armsad EestimaauUhkused, mida teie teete, võibki päikesega võrrelda. See isetu teiste inimeste aitamine, mida ei saa ümber panna rahasse ega kalliskividesse - see on hindamatu. Te ei küsi: aga mida mina selle eest saan? See on suur eeskuju kõikidele. Head teha on imeline ja see kaunistab heategijat kõige rohkem," sõnas Ivo Linna.
Eelmise aasta lõpus, kui nägi kolme poja ema Piret Kaarlõp televiisorist saadet "Märgatud Eestis", läks temas põlema sisemine tuli. Nägi Lissakovade peret, kus ebainimlikes tingimustes elasid kaheaastane Renate, pereema Reelika ja vanaema Eha. See pere pöördus saatesse palvega, et äkki leidub televaatajate seas inimesi, kes neid nende mures, kodu elamiskõlbulikumaks muutmisel, aidata saavad. Neil endil selleks vahendeid ei jagunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.