Kolm lõvi ei ole Eesti vapil iseenesest. Riigivapi kavandite leidmiseks kuulutati välja ühtekokku neli konkurssi ja riigivapi seadustamiseni jõuti alles 1925. aastal.
- Viljavihkudega riigivapi kavand. Foto: Rahvusarhiiv
Lõvid olid juba Eestimaa kubermangu vapil, konkurssidel oli neile põhiliseks konkurendiks kotkas, aga pakuti ka muud – viikingilaeva, ankrut, atra, luike, karu, mesilasi ja veel palju-palju muud.
Seotud lood
17. veebruaril 1876. aastal asutati Rakveres Viru Eesti Selts “Kalevipoeg”, mille tähtsust on raske üle hinnata. Seltsi kool oli eelkäijaks ministeeriumikoolidele, seltsi näitering kandis endas teatri rajamise ideed ning selts oli ka kohalike eesti poliitikute taimelavaks. Seltsi koolihariduse hingeks oli Mihhail Lindenberg, kelle sünnist möödub täna 172 aastat.
Salatse külast pärit Elmar Etverk oli mees, keda Jakob Westholm tahtis näha oma kooli juhtimas. Ja kuigi episoodiliselt mees seda rolli täitiski, siis päris õiget koolijuhti temast ei saanud. Ülioluline mees meie hariduse jaoks aga siiski.
Sadakond aastat tagasi kerkisid Eestis esile kaks ülituntud karikatuuri- või tänases mõistes isegi koomiksitegelast – Romulus Tiituse loodud Toslem ning Eesav Edvard Puuslik, kelle autoriks oli Redo Randel.
Kunstnik Jaan Vahtra kirjutab raamatus „Minu noorusmaalt“ :“...see Pärnust pärit noormees õppis Peterburis samal ajal minuga. Temast oleks võinud saada Eestimaa kunstnik, kuid ta läks 1926. a Ameerikasse.“ Ameerikasse läinud mees oli Jüri Riis, kelle sünnist möödub täna 130 aastat.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.