• 20.02.24, 09:25

Kogukonnaenergeetika võimaldab kogukonnal kasu saada

Viimased aastad on toonud katustele paigaldatud päikesepaneelide buumi. Aastaks 2035 prognoositakse, et Eesti kodude katustel võiks neid olla tänasest kolm korda rohkem, ning katta veerandi majapidamise elektritarbimisest. Tootvaid tarbijaid on täna üle 15 000, ent kohalikul tootmisel on veel kasutamata võimalusi, mis jäävad individuaalselt ja ettevõttena tegutsemise vahele - kogukonnaenergeetika.
Katustel on veel omajagu ruumi päikesepaneelide jaoks.
  • Katustel on veel omajagu ruumi päikesepaneelide jaoks.
  • Foto: Liis Treimann
Need on energiaprojektid, mida veetakse ühistulistel alustel ning mis pakuvad otsest kasu kohalikele kogukondadele.
Kogukonnaenergeetika algatused võivad võtta mitmesuguseid vorme: need võivad olla kogukonna omandis olevad taastuvenergia paigaldised (näiteks päikesepaneelid või tuulikud), pakkuda elektrisõidukite või -jalgrataste laadimisteenuseid või olla energiatõhususprogrammid või renoveerimisteenused. Samuti võivad need olla kogukonnapõhised energiakooperatiivid, mis hoolitsevad soojusmajandusteenuste eest või pakuvad muid teenuseid energiaturul.
Seadusandluses on kirjas kaks sarnast, detailides erinevat varianti: taastuvenergiakogukonnad ning kodanike energiakogukonnad. Ent neid ühendab sama printsiip - neis osalemine annab võimaluse olla energiatootmise ja kasutamise otsuste juures ning mõjutada seda, kuidas energiat toodetakse ning kuhu selle kasud liiguvad.
Energiatarbijana oleme passiivsed turul osalejad - stepslist tuleb elektrit ja selle tarbimise eest tasume teenusepakkujale. Kogukonnaenergeetika kaudu aga jääb suur osa otsustusest kohalikule tasandile - rahalise kasu teenimise kõrvalt saab määrata ka teisi hüvesid.
Näiteks energiaühistu võib otsustada, et liikmed saavad teenuseid soodsamatel või stabiilsematel tingimustel, sellega kaetakse kohaliku kogukonna ühiseid vajadusi või pakutakse kohalikele lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele ligipääsu taastuvatele energiaallikatele.
Kogukondlik energiatootmine paigutatakse tarbimiskoha vahetusse lähedusse või kasutatakse ära vabu pindu näiteks katustel. Seetõttu puudub sel tugev negatiivne mõju looduskeskkonnale. See vähendab survet loodusele ning mõjutab otseselt ka energiakadude vähenemist.
Kohalikud energiaprojektid loovad töökohti ning panustavad rohkema raha ringlemisse kohalikus majanduses. Nad vähendavad ka sõltuvust kesksetest energiavarudest, kasvatavad energiasõltumatust ja vastupidavust, eriti maapiirkondades.
Kuna energiateemades osaleb tavapärasest laiem ring inimesi, siis hõlmavad kogukonnaenergiaalgatused sageli ka haridusprogramme ja korraldavad teavituskampaaniaid, mis suurendab energiateadlikkust ning -tõhusust. Sarnastele probleemidele lahenduse otsimine, ühised otsused ning ühiselt leitud võimalused projektide rahastamiseks soodustavad sotsiaalset ühtsust, tuues elanikud kokku jagatud eesmärgi ümber, julgustades nii koostööd ning vastastikust toetust.
Kokkuvõtteks pakub kogukonnaenergia kogukondadele võimalust oma energiatulevikku ise juhtida, tuues kaasa mitmesuguseid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid eeliseid.
12 omavalitsust Eestist, 22 maaomavalitsust Hispaaniast ning kümme organisatsiooni osalevad energiakogukondade projektis „Taastuvenergiale ülemineku edendamine maapiirkondade energiakogukondades" (EC4RURAL). Rahvusvahelise projekti eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel üle minna puhtale energiale, tagades samal ajal maapiirkondade ja kohalike kogukondade aktiivne osalemine.
2023. aasta sügisel alanud projekti käigus aidatakse kaasa kohalike taastuvenergia kogukondade loomisele, et tugevdada energiasõltumatust, edendada elu maapiirkondades ja vähendada energiavaesust, lisaks luuakse e-õpivara ning viiakse läbi põhjalik koolitusprogramm kohalikule kogukonnale. Projekt kestab neli aastat.
Eesti omavalitsustest on assotsieerunud partneritena kaasatud projekti Alutaguse, Elva, Hiiumaa, Järva, Lääne-Harju, Põltsamaa, Rõuge, Saku, Tori, Türi, Viimsi ja Viru-Nigula vald.
Kevadel toimub mitu EC4RURAL energiakogukondade projekti avaseminari, üks neist ka Viru-Nigula rahvamajas 9. aprillil kell 17.30.
Rohkem infot leiab Eesti LEADER Liidu kodulehelt ja Facebooki lehelt.

Seotud lood

Uudised
  • 05.01.24, 10:02
Uuring: Lääne-Virumaal on kõige enam päikeseparkide toetajaid
Päikeseparkide ehitaja Smartecon tellis Energia aastakonverentsi raames uuringu, mille kohaselt on kategoorilisi päikeseparkide vastaseid Eestis vaid viis protsenti elanikest, ülejäänud pooldaksid teatud tingimuste olemasolul kodukoha lähistel asuva päikesepargi ehitamist.
Uudised
  • 13.05.23, 06:00
Lääne-Virumaa aasta külal suuremaks kasvamise ruumi enam pole
Lääne-Virumaa aasta külla Vainupeale jõudes on tunda karget tuuleiili, mis poeb vaikselt põue. Sellest hoolimata paistab päike kõrgel taevas ning linnud laulavad.
Uudised
  • 12.12.23, 15:50
Kadrina hakkab uurima tuuleparkide rajamist
Esmaspäeval tutvustati Hulja raamatukogus kogukonnale, volikogu ja vallavalitsuse liikmetele tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
Uudised
  • 13.11.23, 15:37
Tuumajaam sobiks kõige paremini hoopis Narva, aga kuri naaber segab
Eelmisel reedel Kiviõlis toimunud Virumaa tulevikku vaataval energeetikateemalisel seminaril tõdeti, et tuumajaam on oluline võimalus Eesti varustuskindluse suurendamiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski eelmsel aastal avatud Metsla lihatööstuses.
Uudised
  • 20.04.25, 06:00
Äntu Mõisas haudutakse mahukat laienemisplaani
Munapühad tulid mahetootjale eriliselt
Matsimoka juhid Sten ja Jan Inno. Vendade isa Aivar Inno loodud perefirma lõpetas eelmise aasta rekordilise käibega ning kasvatas ka hüppeliselt kasumit.
Uudised
  • 19.04.25, 06:00
Matsimoka tegi müügirekordi ja jagab dividende
Uue tootega tabati naelapea pihta
Sisehaiguste arst ja kardioloog Anne Kullerkupp-Raidma paneb pärast 51 tööaastat kitli nagisse ja läheb pensionile.
Uudised
  • 18.04.25, 06:00
Südamearst Anne Kullerkupp-Raidma: “Nüüd algab uus elu!”
Pensionile jäämise esimesel päeval sõidab Alžeriasse
Korvpallilegendi Martin Müürsepa juhendatav Haljala korvpallimeeskond võitles end Eesti meeste korvpalli meistrivõistluste teise liiga finaali, kus kohtutakse VPG/Vinni vallaga. Mäng toimub neljapäeval Rakvere spordihallis.
Uudised
  • 20.04.25, 00:48
Finaalis kohtuvad Haljala ja Vinni
Lisatud intervjuu Martin Müürsepaga
Tere Kadrina Karud peavad nüüd mängima kolmandale kohale. Finaali jõudis pühapäeval paremini mänginud Reinar Halliku Korvpallikool.
Uudised
  • 20.04.25, 17:11
Tere Kadrina Karudele jäi finaaliuks suletuks
Ettevõtja ja investor Marju Karin ütleb, et ta on nii ilus, et teda võib ka lähedalt vaadata. Välise värskuse säilitamise kõrval hoiab naine noorena ka aju.
Saated
  • 20.04.25, 00:48
Ilusüstide kuninganna Marju Karin: püüan jääda naeruväärseks
“Aktsiad müüsin maha, mul oli vaja Hispaaniasse asju osta.”
Jalgpallihalli teenindusmaja juba kerkib.
Uudised
  • 17.04.25, 10:39
Rakvere jalgpallihall saab endale nime
Kontorielu koos mitme põlvkonnaga – väljakutse või võimalus?
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:20
Kontorielu koos mitme põlvkonnaga – väljakutse või võimalus?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele