Poisikeste kättemaks piinajale ootas viisteist aastat

Esimene vihje nõia põletamise kohta Eestimaal pärineb 1572. aastast, mil Saha ja Maardu mõisa piiril hukati nõidumises süüdistatav naisterahvas. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti aga 1542. aastal meeskohtunik Wolmer Wrangelli eesistumisel Rakveres.

Talupojad ei saanud mõisasakstega hästi läbi ja eks seetõttu ole talurahva poolt räägitud naljades, milles omajagu ka tõtt võib leiduda, mõisnikke ikka halvemas valguses näidatud.

Häid mõisahärrasid on ikka olnud, kuigi rahva mälestustes on nad pigem erandid. Tänane lugu räägib just ühest taolisest. Natuke võõraste sulgedega ehtimine see on, aga kui elu oleks läinud natuke teistmoodi, oleksid head mõisahärrat taga nutnud virulased, mitte Tartumaa rahvas.

Eesti ajalugu on ikka näidanud seda, et pärast suuri näljahädasid on meestel tulnud sõjatee jalge alla võtta. Eriti tuntud on Põhjasõja-eelne suur nälg, kuid ka pärast 1808. a. näljahäda tuli meestel Prantsuse sõtta minna.

Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.