• 18.05.24, 09:50

Väike-Maarja gümnaasium on aasta kooli konkursil kogenud osaleja

Aasta kooli konkursil kümne finalisti hulka jõudnud Väike-Maarja gümnaasium on järjekindel tiitlitaotleja.
Teadusvõistlus “Katsekakk” Väike-Maarja gümnaasiumi laobris Lääne-Viru Värkstoas.
  • Teadusvõistlus “Katsekakk” Väike-Maarja gümnaasiumi laobris Lääne-Viru Värkstoas. Foto: Heili Tammus
Loe lisaks
Õpetaja Jaanus Uibu Lääne-Viru värkstoas.
  • 02.04.24, 16:17
Õpetaja Jaanus Uibu kiusatused
Kui esimestel aastatel oli konkursil osalemise eestvedajaks ja nii-öelda idee algatajaks kooli huvijuht Helina Lükk, siis sel aastal tuli idee kümnenda klassi õpilaste poolt. Kooli tutvustava video tegi Lisette Vutt, kellele see on praktiliseks uurimistööks.
340 õpilase ja 35 õpetajaga kool on ettevõtlik kool ja neile on omistatud hõbetase. „Sellest lähtuvalt oleme kasvatanud meeskonnas ettevõtlikke ja koostöist lähenemisviisi. Suurimaks väärtuseks on meie koolipere ja kogukond, kes meid toetab ja meie algatustega kaasa lööb,“ sõnas kooli direktor Marje Eelmaa.

Seotud lood

Uudised
  • 13.05.24, 10:37
Aita Väike-Maarja gümnaasiumil või Vasta koolil aasta kooliks saada!
Tänasest algas 24. maini kestev aasta kooli rahvahääletus. Kümne finalisti sekka valis žürii ka Väike-Maarja gümnaasiumi.
Uudised
  • 18.01.24, 15:22
Väike-Maarja gümnaasium hakkab maksma hariduspreemiat
Väike-Maarja gümnaasium hakkab pühendunud ja eeskujuliku käitumisega gümnasistidele maksma stipendiumit ehk hariduspreemiat.
Uudised
  • 20.04.23, 16:47
Väike-Maarja gümnaasiumist startis 100. lend
Väike-Maarja gümnaasiumi abiturientidel oli 20. aprillil viimane koolipäev enne eksamiperioodi algust.
Uudised
  • 10.03.23, 15:02
Väike-Maarjas pandi alus uuele traditsioonile
Noortele jagati rahatarkust
Väike-Maarja gümnaasiumis toimus koolinoortele rahatarkuse konverents, millega pandi alus uuele traditsioonile. Rahatarkuse konverentsist saab rändkonverents.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele