August on ikka marjade valmimise kuu. Marjadest saab moosi ja mahla, mahlast aga ka veini. 95 aastat tagasi tabas virulasi koduveini valmistamise hullus.
Virumaaga tihedalt seotud loodusemees Gustav Vilbaste tehtud fotol on marjakorjajad Alutaguse metsades Iisaku kandis 1929. aastal. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Virulane kirjutas 17. augustil 1929: „Linn ja maagi elavad meil paiguti sõna tõsises mõttes veini valmistamise tähe all. Sõstrakorvid turul tühjenevad imestust äratava kiirusega. Kui ostjailt küsid, milleks võetakse niipalju marju, tuleb vastus: „Veiniks, ikka veiniks“.
Kui praegu ollakse harjutud sellega, et lähed poodi ja ostad mahla või limonaadi ning valdavalt on tegemist välismaiste suurtootjate poolt valmistatuga, siis omal ajal tehti karastavaid jooke märksa väiksemas mahus ning Rakvereski on eri aegadel mitu limonaadivabrikut tegutsenud.
Eisma sai suvituskohana suure hoo sisse umbes 40 või pisut enam aastat tagasi, mil sinna hakati suuri suvilakooperatiive rajama, kuid Eisma ranna ilu oli teada varemgi.
1930. aasta 16 mai hommikul läks Põlula sepp tööle, kui märkas, et kohaliku külapoe uks on lahti. Sepp teadis, et kaupmees oli korraks ära läinud ja nii tekitas lahtine uks temas kahtlust.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.