Äkkpidur Euroopa uuele nõudele annab Eesti mitmele suurele sektorile ajutist hõlpu
Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Ettevõtjad saavad aasta lisaaega, kuni peavad hakkama näitama, et nende tooraine saamiseks ei ole kusagil metsa raadatud ehk maha võetud selleks, et kasutada seda maad muul eesmärgil. Foto: Liis Treimann
Eelmisel nädalal saabus Euroopa Komisjonist üllatuslik teade, et vaid napi paari kuu pärast juba tänavu 30. detsembril jõustuma pidanud Euroopa Liidu raadamisvastase direktiivi käikulaskmine lükatakse ootamatult terve aasta võrra edasi.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Tõstame ajutiselt, kolmeks aastaks, riigimetsa raiemahtu ühe miljoni tihumeetri võrra, selmet ettevõtlust täiendavalt maksustada. See mõjuks majanduse jahutamise asemel uue ergutajana, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla.
Kui eelmine aasta ja selle aasta esimesel poolel läks metsa- ja puidufirmadel väga hästi, siis nüüd on sektor tardunud ja lähiajal läheb keerulisemaks.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.