Spekulatiivset kinnisvara on Lääne-Virumaal liiga palju
Rakvere kinnisvaraturg suudab tempot hoida
Rakvere elukondlik kinnisvaraturg oli eelmisel aastal väga hoogne ning olulist pidurdumist ei prognoosita ka sel aastal nii Rakvere kui ka maakonna kinnisvaraturule tervikuna. Ärikinnisvaraturg püsib aga passiivne.
Swedbanka kodulaenu statistikast selgub, et mullu üle poolte Lääne-Virumaal eluasemelaenu võtnud perede sissetulek oli kuni 2500 eurot ning 11% oli sissetulek üle 4000 euro. Keskmine laenusumma kasvas aastaga 3% ning pool võetud laenudest läks korterite ja teine pool majade ostmise finantseerimiseks.
Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Margus Punase sõnul on keeruline prognoosida, mis 2025. aastal Lääne-Virumaa kinnisvaraturul toimuma hakkab. Me ei oodanud 2024. aastal suurt midagi, sest vaatasime, mis maailmas toimub ja seetõttu panime eelmisele aastale tagasihoidlikud ootused, aga need kõik said ületatud. 2024. aasta oli kinnisvaramaastikul üle ootuste hea aasta, rääkis ta.
Kuna käesolev aasta algas tulumaksu tõusuga, tuli automaks ning suvel tuleb käibemaksu tõus, siis võiks eeldada, et see pärsib kinnisvaraturul toimuvat. Punane on arvamusel, et maksutõusude mõju elukondlikule kinnisvarale on lühiajaline. Aasta esimestel kuudel on turg hangunud, inimesed vaatavad, mis nende rahakottides toimub. Me aga harjume muutustega ning pärast esimesi kuid muutub ka kinnisvaraturg taas elavamaks, usub Punane.
Tema sõnul toimus paus ka sel ajal, kui Euribor hakkas kerkima. „Inimesed tõmbasid korraks nagu käsipiduri peale, aga hiljem tehti jälle aktiivselt tehinguid,“ märkis Punane.
Tema prognoosi kohaselt Lääne-Virumaa kinnisvaraturul tehingute arv kasvab ja ka hinnad tõusevad. Stabiilsena püsib üüriturg, kus suuri liikumisi ei alla ega üles Punane ei prognoosi. “Kõige olulisem kinnisvaraturu mõjutaja on Euribor ehk mida madalamale see langeb, seda elavamaks ka kinnisvaraturg muutub,” märkis ta.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul mõjutab Euribori langus intressimäära rohkem kui marginaali langus ja see jõuab kõikide laenuvõtjate lepingutesse ilma, et peaks midagi tegema. “Lootust on, et Euribor langeb veelgi ning jõuab 2025. aasta lõpuks 2% lähedale,” märkis ta Swedbanki eelmise aasta kodulaenuturu ülevaates.
Eelmise aasta septembri seisuga oli Swedbanki eluasemelaenude jäägi aastane kasv 7%. Uute eluasemelaenude müügi kasv oli aasta esimese üheksa kuuga 12%. Lääne-Virumaa moodustab 3% kõikidest panga kodulaenudest ja see osakaal pole aastaga muutunud.
Arendajad aitasid majade ostjad takistusest üle
Uute kortermajade arendustele lisaks on mitmel pool Lääne-Virumaal praegu töös üksikelamute arenduspiirkondi. Margus Punase sõnul on uuseramute turgu aidanud hoida aktiivsena arendajate huvi. Eraisikul on keeruline hakata maja ehitama, sest tal pole selleks piisavalt vahendeid ja pole ka maja ehitamiseks võetava laenu tagatiseks midagi panna. Nüüd on aga ehitusturg stabiliseerunud ja tekkinud on arendajad, kes on valmis majad valmis ehitama ja need siis 200 000-250 000 euroga maha müüma.
Punase sõnul pole uute eramute hinnatasemete osas suurt erinevust selles, kas maja asub Rakveres või linna lähiümbruses. Linnast väljas on krunt suurem ja keskkond teine ning see on ka osadele inimestele täiendav väärtus. Neile ei ole Punase hinnangul probleemi, et kodu asub Rakverest 10+ kilomeetri kaugusel. Alati on olemas oma kodukoha fänne ja kui sobiv võimalus näiteks uusarenduse näol tekib, siis nad ka sinna endale maja ostavad, ütles ta.
Tallinnas on neid, kes võiksid tootmise siia kolida
Erinevalt elukondlikust kinnisvarast on aga ärikinnisvara turg passiivsem. Tema sõnul võib ettevõtjate investeerimishuvi pärssida ettevõtete tulumaksu kehtestamine ja käibemaksutõus. Ettevõtjad ei torma praegu uusi arendusi tegema, märkis Punane.
Eelmisel aastal lükati Lääne-Virumaal käima mitu tööstuspargi projekti ning neile tuleb lähiajal tõenäoliselt veel lisa. Punase sõnul võivad need arendused aidata ärikinnisvaraturgu elavdada.
„Ma usun, et selliseid ettevõtjaid võib küll Tallinnas olla, kellele seal on jäänud kitsaks ning kes otsivad uut pinda ning miks mitte kaaluda Lääne-Virumaale kolimist, kus sa saad vajaliku kinnistu endale kümme korda odavamalt,“ rääkis Punane. Ta lisas, et otsus sõltub sellest, millised on logistilised võimalused ja kas kohapeal on piisavalt tööjõudu.
Punane tõi näiteks mööblitööstuse Flexa Kadrinas asuva tootmishoone. Flexa otsustas eelmisel aastal, et pole mõistlik hoida tootmist Kadrinas ning Viru-Nigulas ning otsustas kolid kogu tootmise Viru-Nigulasse. Kadrinas asuva Flexa tootmishoonega on käinud tutvumas mitmed huvilised ning enamus neist on tulnud väljastpoolt maakonda.
Punase sõnul mõjutab ettevõtete kolimisotsust see, kui lihtne on leida piirkonnas töökäsi ja seda ka juhul, kui naabrusesse peaks veel mõni tootmisettevõte tekkima.
Hoog ei rauge enne, kui keegi saab haiget
Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste ütles saates “Virupärane ettevõtlus”, et uusarenduste müük on läinud Rakveres paremini, kui oleks võinud majandusolukorda arvestades oodata. See on omakorda ajendanud uusi arendajaid tooma turule uusi projekte ja vaatamata sellele, et uusi kortereid on juurde tulnud, pole nende hinnad langenud.
Eliste sõnul on kinnisvaraturule omane, et kui läheb hästi, siis meelitab see uusi tegijaid ja enne pidama ei saa, kui keegi saab haiget. Ta arvas, et tulevikus võivad väiksemad ja Rakveres tundmatud arendajad oma projektidega hätta jääda.
Järgneb intervjuu Mihkel Elistega, mis oli eetris saates “Virupärane ettevõtlus”.
2024. aasta lõpu kuumaks teemaks oli Rakvere elamuarendus, mis pääses justkui paisu tagant valla. Tuli see teile üllatusena?
Hakkasime sellest Arco Vara kinnisvarabüroo igakuistes turu lühiülevaadetes rääkima poolteist aastat tagasi, et on oodata suurt mahtu projekte. Õnneks kõik need ehituslubadega projektid pole ehitusse läinud. Aga siiski on ehitusse läinud suurem maht, kui Rakvere kinnisvaraturuga seotud inimesed oleksid oodanud. Teisalt on müük läinud sõltumata majanduslikust konjunktuurist paremini kui oleks võinud oodata. See omakorda võib ajendada uusi arendajaid oma projektidega turule tulema.
Tulevikku vaadates te siis ei prognoosi, et elamuarenduse hoog võiks Rakveres raugeda?
See ei kipu ise lõppema. Enne peab keegi haiget saama ja pole välistatud, et mõned väiksemad projektid võivad lähitulevikus ka raskustesse sattuda.
Kui pakkumist tuleb juurde, siis peaks ju korterite hind odavnema?
Uute korterite puhul ei saa küll rääkida hindade langusest. Järelturul on hinnad sarnaselt Tallinnale mõnevõrra taandunud, aga suurem hindade langus jäi juba 2023, aasta esimesse poolde. Üldiselt on nii, et aasta alguses tulevad müüjad pakkumishindades rohkem alla, kuid see trend ei jätku kogu aasta.
Praegune turuolukord ei soosi aga neid väikeettevõtjaid, kes ostsid remonti vajava korteri, tegid selle korda ja müüsid edasi. Kuna ehitushindade langus on olnud mõõdukas ja samal ajal pakutakse kortereid müügiks rohkem, siis tähendab see, et müügikulud, arenduskulud ja finantseerimiskulud on suurenenud ning seetõttu ei ole see tegevus enam kuigi tasuv. Sellepärast on ka teatud korterite puhul võrreldes turu keskmisega kuhjunud pakkumist natukene enam.
Mis aga puudutab uusi kortereid, siis õnneks ei ole kõige edukam arendusprojekt linnas teps mitte odav. Rakverel on vedanud, et suur maht uusi kortereid ei asu kusagil äärelinnas odavates piirkondades, vaid pigem on siin pandud rõhku sellele, et arendusprojektid oleksid kvaliteetsed, väga heas asukohas ja ka nende projektide arendajad on kohalikul ehitusuturul laialdaselt tuntud.
Milline see hinnatase Rakveres on?
Revin Grupi Kastani puiestee arenduses oli 4-toaline korter pakkumishinnaga 340 000-350 000 eurot. Tehingusse mindi küll nõks odavamalt. 2-toaliste hinnad on 200 000 euro juures. Näiteks 2021. aastal sai veel Tallinna äärelinnas uue 2-toalise korteri koos köögimööbli, panipaiga ja parkimisega 115 000 euroga. Täna alla 165 000 euro on juba midagi raske leida. Ehitamine Tallinnas ja mujal Eestis kipub olema suhteliselt sarnase hinnaga. Tööjõud ja maa on ainsate sisenditena mingil määral odavamad.
Väikelinnades on aga defitsiit eeskätt uute 4-toaliste korterite osas ja arendajad üritavad nendest võtta maksimumi. Nende kasumimarginaalid kipuvad olema oluliselt suuremad võrreldes Tallinna magalapiirkondade sama suurte korteritega.
Rakvere linn on viimasel ajal pannud oksjonile ka elamukruntide hoonestusõigusi.
Esialgu olid hoonestusõiguse tingimused natukene läbimõtlematult kujundatud ehk hoonestusõigus tehti kümneks aastaks. Kümne aastaga on näiteks 300 000 eurot maksma mineva maja eluasemelaenu raske teenindada, sest kuumakse läheb päris suureks. Õnneks kohalik omavalitsus andis järele, neid lepinguid sai pärast oksjoni võitmist muuta ning inimesed said edukalt ka elamu ehitamiseks pangast finantseeringu. Eks kõik õpivad praktika käigus. Ühtegi elukondliku kinnisvaraga seotud ebaõnnestunud projekti ei ole seni veel olnud.
Mis Rakvere lähiümbrust puudutab, siis kunagine Sõmeru vald tegi eelmise kinnisvarabuumi lõpus suure vea, mis lõpptarbija jaoks osutus aga väga heaks veaks. Pagusoo piirkonnas Ussimäe külas on väga suur hulk elamukrunte välja mõõdetud, kokku ca 130 ja neid on ka enampakkumistel müüdud. Probleem valla poolt vaadates oli selles, et vald võttis endale detailplaneeringu kehtestamisel kohustuse arendada tasuta välja kogu piirkondlik tehniline infrastruktuur.
Inimesed said vabalt osta enampakkumisel krunte, mis tol ajal maksid 3000-5000 eurot. Täna maksavad need krundid 40 000 eurot. Tol hetkel oli tegemist põlluga, nüüd on tegemist välja arendatud elamurajooniga, kus on kõvakattega teed, tänavavalgustus, tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Kõik need arenduskulud jäid valla kanda. Harjumaal tundub selline arendusprojekt uskumatu, aga Eesti väikelinnades on see võimalik.
Vallale on see taganud, et elanikke on tulnud juurde ja neil on rohkem maksumaksjaid. Arenduskulude tegemiseks võttis vald pangast küll laenu, aga nad tulid sellega õnneks toime ja see on üks näide, kuidas uusi maksumaksjaid valda meelitada ning arendushuvi tekitada.
Lisaks Rakveret tabanud kortermajade buumile on Lääne-Virumaa mitmes vallas aktiivselt lükatud käima ka elamukruntide arendusi. Rakvere vallas on mitu projekti, Kadrina vallas, Tapa vallas, Viru-Nigula vallas jm. Kas see tähendab, et Lääne-Virumaa eramuturul on mingi hinnapiir ületatud ja siia tasub uusi üksikelamute piirkondi rajada?
Eesti üksikelamute turgu mõjutab oluliselt see, et laulva revolutsiooni ajal sündinud liiguvad täna korteriturult üksikelamute turule. Mitte küll kõik, aga eeskätt need, kes on jõukamad, kellel on rohkem lapsi ja kes tunnevad, et nad tahaksid oma elujärge elamispinna kvaliteedi osas parandada. Kuna 1980ndat lõpus sündinud inimesi on umbes kolm korda rohkem kui neid, kes sündisid 1990ndate alguses, siis täna me ka näeme, et üksikelamute turg tuleb langustsüklist oluliselt kiiremini välja kui korteriturg.
Kas üksikelamute ostjad on kohalikud või kolivad Lääne-Virumaale ka pered Tallinnast?
Peamiselt on tegemist ikkagi kohalikega. 2016. või 2017. aastast alates oleme hindamisteenust pakkudes näinud, et järjest rohkem Harjumaal elavaid inimesi kolib Rakverre või mujale Lääne-Virumaale. Aga ka neil on mingi ajalooline side selle piirkonnaga ehk pigem on need inimesed, kes kolivad oma kodukohta tagasi Tallinnast või ka näiteks Soomest. See on pigem harv nähtus, et Lääne-Virumaale kolivad inimesed, kellel pole selle piirkonnaga olnud varem seost.
Endiselt on aktuaalne ka pendelränne. Kui sa oled kõrgelt haritud spetsialist, siis võib sul olla väga keeruline leida sobivat kõrgelt tasustatud töökohta Rakveres ja sa käid küll Tallinnas tööl, kuid elad Rakveres. Sellele suundumusele annab tõuke lähitulevikus Rakvere ja ka Narva suunal tekkiv elektrirongiühendus, mis muudab ajakulu Tallinna jõudmiseks väiksemaks.
Te ise ka töötate osa ajast Rakveres ja osa Tallinnas.
Nädala teises pooles olen kodulinnas ja nädala esimeses pooles olen Tallinnas. Minu valik on sellest ajendatud, et Lääne-Virumaa kinnisvaraturg on minu ootuste ja vajaduste jaoks natukene liiga väike ja seetõttu pean suurema osa ajast tegema tööd Tallinnas.
Alustasime vestlust Rakvere korterelamutest. Kas ka teistesse asulatesse võib lähiajal tulla uusi kortermaju? Näiteks Tapal on vanu kortermaju päris aktiivselt renoveeritud ja seal tegutseb ka arvukalt kinnisvarainvestoreid. Veel on perspektiivse linnana mainitud Kundat, Tamsalut.
Tapale plaanitakse päris uut korterelamut hakata ehitama. Aga mis teisi piirkondi puudutab, siis päris uusehitisi ei ole tehtud. Üksikelamute ehitus on olnud küll aktiivne näiteks rannikualadel, Käsmus, Võsul. Korterelamute arendusi aga teistes maakonna alevikes ja väikelinnades pole olnud. Kõige suurema potentsiaaliga võiks olla Sõmeru, aga pole kuulnud, et seal mõni projekt ka töös oleks.
Väljaspool Rakveret renoveeritakse pigem vanemat elamufondi ja see turg on aktiivne. Rakveres ja väikelinnades on osutunud suhteliselt edukaks ka lühiajalise majutuse turg. Kuna nõukogude perioodil ehitatud äripinnad ei rahulda enam tänapäeva nõudmisi, siis on hakatud neid atraktiivses kohas asuvaid vanu kahe- ja kolmekorruselisi büroohooneid ümber ehitama korterelamuteks.
Kuidas üüriturg on Lääne-Virumaal muutunud?
Väljaspool Rakveret teistes väikelinnades on üksikud väga suured kinnisvarainvestorid. Näiteks Tapal kuulub ühele ettevõttele üle saja üürikorteri. Nad on kortereid pidevalt juurde ostnud, välja üürinud. Sarnaseid tegijaid on veel tulnud, kes alustasid oma tegevust just Tapalt, mis viimasel kümnel aastal pakkus väga kiiret kapitali kasvu. Nüüd on need investorid läinud ka Rakverre ja Rakvere lähiümbrusesse.
Erinevalt Tallinnast ja Tartust oli eelmise aasta lõpus Lääne-Virumaal ajalooliselt kõige rohkem üüripakkumisi. Kui Tallinnas oli üüripakkumiste tipp eelmise aasta alguses ja hiljem pakkumine vähenes, siis Lääne-Virumaal on pakkumine endiselt püsivalt kasvanud ja on ületanud varasemat ajaloolist tipptaset. See tuleneb osaliselt sellest, et kinnisvara on Lääne-Virumaal odavam. Kui Tallinnas kinnisvarainvesteeringutele hammas peale ei hakka, siis sageli minnakse erinevatesse Eesti väikelinnadesse, näiteks Rakverre, Viljandisse, Haapsallu või Kuressaarde. Need linnad on ühed jätkusuutlikumad Eestis ja nendes ostetakse jätkuvat 1-2-toalisi kortereid kinnisvarainvesteeringuks. Väikelinnade üüriturg on aga oluliselt riskantsem, sest üürnike voolavus on suurem ja ka nende kvaliteet kipub olema kehvem.
Teen teie jutust järelduse, et Rakvere elukondlik kinnisvaraturg püsib aktiivne, kuid te näete ka ohtu, et see kuumeneb üle ja enam ei pruugi olla nii lihtne ostjaid leida?
Mitmed praegu arenduses olevad korterelamute või üksikelamute projektidega on ehk hiljaks jäädud ja need oleks pigem võinud realiseerida ajavahemikus 2018-2022. Eks me tagantjärele oleme kõik targemad ja väikelinnadele kipubki olema omane, et sel hetkel, kui riigi ja eeskätt Tallinna elamispindade turg saavutab tipu või on sellest juba läbi, siis see väikelinnadesse alles jõuab. Selleks hetkeks, kui 6 kuu Euribor on nelja protsendi peale tõusnud lüüakse väikelinnades kopp maasse. 2009. aastal toimus sarnaselt ja siis said väikelinnad tugevamalt pihta võrreldes Tallinna ja Tartuga.
Kui praegu keegi plaanib Lääne-Virumaale investeeringu eesmärgil kinnisvara osta, siis milliseid piirkondi teie soovitate tal vaadata? Kas eeskätt Rakvere?
Jah, ikka Rakvere ja selle lähiümbrus. Kinnisvarainvesteeringut ma ei soovita teha nendesse väikeasulatesse, mis jäävad Ida-Virumaa poole. Kõik, mis sinnapoole jääb, on odavamalt hinnastatud. Lääne-Virumaa on suhteliselt unikaalne turg, sest siin võivad kinnisvarahinnad olla võrdlemisi erinevad.
Samas on Viru-Nigula vald lükanud käima elamuarenduse Kundas.
Kundas on ostjateks ikkagi kohalikud elanikud, kes töötavad seal või käivad tööl Rakveres. Seda tuleb harva ette, et Kundasse ostaks kinnisvara Tallinnas tööl käiv inimene. Võrreldes Rakverega on Kunda probleemiks suhteliselt kehvas seisukorras olev elamufond ja hoonete renoveerimismahud on tagasihoidlikud. Seal on probleemiks tühjad korterid, mis tähendab, et pakkumist on ja hinnatasemed on madalad.
Väljaspoolt Lääne-Virumaad vaadates võib Kunda tunduda atraktiivse kohana, asub mere ääres ja on Rakvere lähedal. Ajalooliselt on Kunda aga kapitali kasvu kontekstis Rakverest pidevalt maha jäänud.
Kunda perspektiiviks on ju fosforiidi kaevandamine, tuumajaama rajamine. Kaugemas tulevikus võiks ju tekkida Kundasse rohkem inimesi, kes vajavad elamispinda?
Olen samal arvamusel. Kui tuumajaama rajamine peaks realiseeruma, siis võib sellel olla kiire ja positiivne mõju Kundale. Näiteks Rakverest läheb Kundasse raudtee, aga reisironge sinna ei sõda. Kui tekiks ka Kundaga rongiühendus, siis see võiks märkimisväärselt lükata Kunda elamispindade turu tõusule.
Kas fosforiidiuuringutega alustamine pigem pärsib selle piirkonna kinnisvaraturgu või mitte?
Nendesse piirkondadesse, millel on potentsiaali jääda maardla lähedusse, ei julge inimesed juba praegu vara soetada.
Kas ärikinnisvaraturg on Lääne-Virumaal sama aktiivne kui elukondlik?
Ärikinnisvaraturg kipub olema oluliselt madalama aktiivsusega. Eesti väikelinnades, sh Rakveres, võib ärikinnisvaraturu tõmmata kaheks. Ühel pool on nõukogudeaegsed hooned ja teisel poolel uusehitused. Viimaste vastu on üürimise ja ostmise huvi olnud viimastel aastatel tugevam. Turul on puudus kaasaegsest lao- ja tootmispinnast või stock office pindadest (ladu-kontor-esindus – toim).
Seda võiks aidata parandada mitmes vallas alustatud äriparkide arendused? Eeskujuks on Rakveres asuv Lennuvälja tööstusala, kus on vist kõik krundid müüdud.
Seal on veel pool hoonestamata, aga enamus krunte on ära müüdud, ka seal on tegemist hoonestusõigustega. Kuna paljude tähtajad hakkavad kukkuma, siis võib eeldada, et seal peaks alanud aastal algama hoogne ehitustegevus. Sõltumata majanduslangusest on paljud ka ehitusega siiski alustanud. Lao- ja tootmishoonete ehitushinnad on langenud ka rohkem võrreldes kortermajade või üksikelamute püstitamisega.
Näeme, et turg on selles suhtes aktiivne ja kui Nortsu ja Papiaru tee ääres olevad krundid peaksid lõpuks saama kõik täisehitatud, siis peaks kuhugi tekkima järgmine samasugune tööstuspark. Ebaselge on aga see, et kuhu see Rakveres saaks tekkida. Lihakombinaadi suunal on detailplaneeringud, kuhu selline park võiks tulla, aga see jääb juba kesklinnast liiga kaugele. Mujal äärelinnas aga sellist sobivat kohta ei ole, sest igal pool on juba elamud.
Kui erinevates omavalitsustes plaanitavad äriparkide projektid kokku liita, siis peaks Lääne-Virumaale tekkima üle kahesaja uue kinnistu, kuhu ärihoone püsti panna. Mulle tundub palju?
Turuolukord kipub olema elukondliku kinnisvaraga sarnane, reaalne ostuhuvi on Rakveres ja selle vahetus lähiümbruses. Teistes piirkondades peaks potentsiaalsetele huvilistele pakkuma mingeid täiendavaid meetmeid. Näiteks pakkuda kinnistu väga odavalt või peaaegu tasuta. Vald saab aga vastu uued töökohad ja maksumaksjad. Ärikinnisvara arendamine on Eesti väikelinnades oluliselt keerulisem võrreldes kortermajade või üksikelamutega.
Lääne-Virumaal tehakse päris aktiivselt tehinguid ka põllumaadega.
Lääne-Virumaa on põllumajandusmaadega tehtavate tehingute arvu poolest Eestis esimeste seas. Haritavate maadega tehtud tehingute arv eelmisel aastal ka üsna jõuliselt suurenes ning selles osas oleme jõudnud tagasi 2021. aasta tasemele. Sõltumata majanduslikust konjunktuurist on põllumaade hind igal aastal tõusnud ja see kasv on kiirenenud. Kui 2023. aastal oli haritava maa mediaanhind 6100 eurot hektari kohta, siis eelmise aasta lõpus oli see 7400 eurot.
Põllumaa koondumine on üle-Euroopaline probleem. Järjest rohkem maad on koondunud ühe omaniku kätte. Mida rohkem sul konkreetses piirkonnas maad on, seda parem on maaomanikul dikteerida ka selle piirkonna rendi- või müügihinda. Või kui vaba maad ringleb turul vähem, siis see survestab omakorda hinda tõstma.
Millised on 2025. aasta olulisemad märksõnad Lääne-Virumaa kinnisvaraturu iseloomustamiseks?
Elamispindade turg püsib aktiivne ja turule tuleb uusi arendusi. Järelturul pakkumiste maht ei ole aga tõusnud ja see viitab, et sarnaselt Tallinna võiks oodata aasta teises pooles elamispindade hindade tõusu. Seda toetab asjaolu, et majanduslanguse tsükkel on lõppemas ja intressimäärad on langenud ning elamispinna kättesaadavus paraneb. Ärikinnisvaras on ajaline viide oluliselt pikem.
Täismahus saab vestlust Mihkel Elistega kuulata saatest “Virupärane ettevõtlus”:
Saadet „Virupärane ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.
Swedbank: keskmine kodulaenusumma Lääne-Virumaal kasvas
Swedbankis kasvas keskmine eluasemelaenu summa aastaga 6000 eurot ja jõudis 133 000 euroni. Lääne-Virumaal oli keskmine laenusumma 74 000 eurot, mis oli 2023. aastaga võrreldes 5% kõrgem.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgmäe sõnul on igati mõistetav, et kui piirkonniti on kinnisvara hind erinev, siis on see korrelatsioonis ka laenusummadega. Kõige kallim on kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal, kus laenusumma on keskmiselt 154 000 eurot, aastane kasv 5%. Järgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 126 000 eurot, aastane kasv 3%. Kolmandal kohal on Pärnumaa, kus on keskmine laenusumma 114 000 eurot ja aastane kasv 25%. Protsentuaalselt ongi kõige enam kasvanud Pärnumaa ja Järvamaa laenusummad, mõlemad 25%. Päris märgatava kasvu on laenusummades teinud ka Läänemaa (22%), Saaremaa (21%) ja Võrumaa (17%), keskmised laenusummad vastavalt 87 000 eurot, 104 000 eurot ja 78 000 eurot.
Keskmiselt võetakse uus laen 25,1 aastaks ning see ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Samas on vähenenud nende laenude osakaal, mis võeti kuni 5 aastaks ja üle 25 aasta. Suurenenud on nende laenude osakaal, mis võeti 6–20 aastaks. Keskmine laenusumma on kasvanud, kuid laenuvõtjad on hinnanud oma maksevõimet piisavalt tugevaks, et keskmine laenuperiood on jäänud samaks.
Keskmine laenuvõtja
Keskmine Swedbanki kodulaenu võtja on aktiivses tööeas inimene. Pärgmäe sõnul saab üldistades öelda, et kuni 40-aastased laenuvõtjad moodustavad 68% kõikidest laenuvõtjatest, nende osakaal on seejuures vähenenud 4 protsendipunkti, olles varem 72%. Keskmine laenuvõtja on 35-aastane ja see vanus on veidi vähenenud, aasta tagasi oli keskmine laenuvõtja 36-aastane.
Vanuse järgi jagades moodustavad Swedbanki andmete järgi suurima grupi ehk 24% kodulaenuvõtjatest 31–35-aastased inimesed. Lääne-Virumaa laenuvõtjatest kuulub sellesse vanusegruppi 22% ja 19% on vanusegrupis 26-30. Lääne-Virumaal on 57% laenuperede (koos või üksi laenajad) sissetulek kuni 2500 eurot ning 11%-l üle 4000 euro.
Swedbanki väljastatud laenude toel osteti 64% juhtudel korter ja 35% juhtudel maja (sealhulgas paaris- või ridamaja). Lääne-Virumaal oli aga see suhe pooleks, ehk poold laenuvõtjatest ostsid korteri ja teine pool ostis maja.
Seotud lood
Kui vaadata Lääne-Virumaa töötute arvu, siis on see viimastel aastatel püsinud stabiilne, kuid see ei tähenda, et töötuks jäänud oleksid pikalt tööta, ütles töötukassa Lääne-Virumaa esinduse juht Kristi Moldau.
Kunda sadam on algatanud tegevuse laiendamiseks detailplaneeringu, et järgmise majanduskasvu ajaks olla valmis uuteks investeerimisprojektideks.
Näpi saeveski kinnistu ostnud Puidukoda otsib endale naabreid, sest ettevõte ise soetatud kinnistut ja sealseid hooneid täies mahus tootmiseks ei vaja.
Lääne-Virumaal on töös mitmeid investeerimisprojekte, mis aitavad elavdada piirkonna ettevõtlust.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
3
5
6
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele