Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Seekordse jahihooaja käigus lubati küttida 134 hunti, nendest kütiti 118 looma.

- Hundi jäljed. Foto: Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et üsna heaks tulemuseks võib pidada, et hundijahi käigus kütiti 134 lubatud hundist pea 90%. „Huntidel läheb Eestis hästi. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,“ selgitas Türna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti 1. novembri korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.
Euroopa Kohtu kohtujurist esitas 12. detsembril oma esialgsed ettepanekud 2020. aastal alguse saanud kohtuasjas, mis toetab Eesti riigi seisukohta hundi küttimismahtude määramisel ja kaitsestaatuse hindamisel.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.
Karu looduses kohtamine ei ole enam sugugi tavatu ning viimasel ajal on üha rohkem inimesi sattunud silmitsi ka ilvesega.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.