- Rikkumisi märgates inimestega suheldakse ning selgitatakse kehtivaid liiklusreegleid. Kui vestlusest ei piisa, võib politseinik määrata ka rahatrahvi. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees
Järsult kasvanud elektritõukeratastel kihutamise trend toob kaasa üha rohkem murdunud luid ja põrutusi. Kuidas ennast ja teisi liiklejaid säästvalt ringi vurada, tuletab lugejale meelde Ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm.
1. jaanuarist 2021 kehtima hakanud liiklusseaduses võeti kasutusele uus sõidukite kategooria ja termin – kergliikur. See on mis tahes kerge elektrisõiduk, mille maksimaalne võimsus võib olla 1 kilovatt ning maksimaalne kiirus 25 km/h. Kõige enam näeb tänavatel elektritõukerattaid ja järjest sagedamini kuuleme kergliiklejatega juhtunud liiklusõnnetustest.
Seotud lood
Lisatud video motopatrulli tööst
"Aegajalt tuleb ette, et pean ka mõnel väljakutsel kasutama kogu kiirust, mis masin välja võtab," räägib juba 14ndat suve seda ametit pidav Toomas Kivilo. Motopolitsei ratta tippkiirus jääb 250 km/h kanti.
Täna Politseimuuseumis toimunud märulipäeval demonstreerisid Põhja- ja Ida Prefektuuri kiirreageerimisüksuslased oma töövõtteid ja töövahendeid. Jõudu näitas võimas veekahur ning vähem kui minutiga võeti vahi alla sõiduautot juhtinud mässuline.
Täna öösel mõõtis politseipatrull Kadrina vallas sõitnud BMW kiiruseks 226 km/h. Kohus mõistis mehele raske liiklusrikkumise eest 30 päeva aresti ning võttis talt pooleks aastaks juhtimisõiguse.
Järgmisel aastal peaksid kiiruskaamerad rohkem trahve tegema hakkama. Liiklusekspert Indrek Sirk selgitas, et riik on trahvimisel kahepalgeline – kiiruskaamera ei halasta kellelegi, aga politseinik tänaval näiteks väikest kiiruseületust ei fikseeri.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.