Alates sellest aastast on keskkonnaagentuuris kogutav jahistatistika kättesaadav ka interaktiivsel kaardil ja graafikul. Uus lahendus annab paari hiireklõpsuga ülevaate huvipakkuva uluki küttimisest maakondade ja jahipiirkondade kaupa ning koheselt ka trendid aastate lõikes.
- Ilvest ei ole viimasel kuuel jahihooajal kütitud. Foto: Flickr
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhi Timo Karki sõnul on sellised lahendused vajalikud, et kogutavad andmed oleksid kõikidele kättesaadavad, lihtsamini kasutatavad ja mõistetavad.
„Juba ammu ei koguta andmeid enam paberkaustadesse ning ka Exceli tabel pole enam tänane päev. Meie eesmärk ei ole kogutavaid andmeid ainult enda töös kasutada, vaid luua neist midagi enamat, et see oleks kasulik ja huvitav ka teistele,“ selgitas Kark.
Keskkonnaportaalis asuvale kaardile on kantud andmed alates 2011. aastast. Nimekirjas on kõik liigid, kes on jahiseaduse ja jahieeskirja kohaselt määratud jahiulukiks või kelle kohta on esitatud jahistatistilisi andmeid.
Valides kaardil kuvatavaks liigiks näiteks „karu“ selgub, et aastast 2014 on kütitud loomade arv järjest tõusnud, jõudes 2020. aastal 92 isendini. Maakondade lõikes kütiti toona enim karusid (18) Jõgevamaal.
Kütitud punahirvede arv on aga kümne aastaga suurenenud 693-lt loomalt 3195 loomani.
Ilvest, keda veel kümme aastat tagasi kütiti 100 isendit, ei ole viimasel kuuel jahihooajal üldse lastud. Ilvese arvukus langes koos metskitsede arvukusega pärast rasket talve aastaid tagasi, kuid vaatamata sellele, et kitsede arvukus on taastunud, siis ilveste seisund nii kiiresti taastunud ei ole.
Kõik huvilised on oodatud andmetega tutvuma ja katsetama
keskkonnaportaalis.
Seotud lood
Raport pakub välja uut lähenemist haneliste jahiks.
Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks.
Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Kui meie metsade hunte ohustab kõige rohkem ebasoodus avalik arvamus ning karusid küttimine, siis ilvese suurimaks ohuks on pigem toidubaasi vähenemine, selgub uuest suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavast. Aga loomulikult on küttimine ohuks ka hundi ning ilvese populatsioonile.
Põllumees Olav Kreen tervitab keskkonnaagentuuri raportis „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ välja toodud seisukohti haneliste arvukuse ohjeldamiseks ja loodab, et otsustajad võtavad raportisse kirja pandud soovitusi kuulda.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.