Kooliuuendaja Märt Meos kujundas oma tegevusega Virumaa arengut koguni 56 aasta jooksul. Eriti palju pühendas ta Väike-Maarjale.
- Väike-Maarja kooliõpetajal Andrus Allastil (vasakult) on külas kolleeg Märt Meos ja kirjanik Jakob Liiv. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Mõnnaste külas 16. jaanuaril 1881. aastal sündinud Märt Meos oli Hendriku talu viies laps. Silmaringi laiendamiseks ja hariduse saamiseks seadis ta koos kahe noorema vennaga sammud kodust väljapoole.
Kümneaastaselt alustas Märt Meos kooliteed Kuresaare vallakoolis, järgnesid õpiaastad Tarvastu kihelkonnakoolis 1892–1897 ning edasi Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1897–1901.
Kuna Tartu Õpetajate Seminari võeti vastu 16-aastaseid noori, tuli Märt Meosel kihelkonnakooli kolmeaastase kursuse järel, enne seminari astumist, veel kaks aastat kihelkonnakoolis õppida.
Pedagoogilist tegevust alustas Märt Meos 1901. aasta sügisel Saaremaal Vana-Löve ministeeriumikoolis. Juba järgmisel aastal määras rahvakoolide inspektor ta naabruses avatava Kärstna ministeeriumikooli organiseerijaks ja juhatajaks.
Seotud lood
Täna möödub 155 aastat keelemehe ja populaarse ning hinnatud Rakvere koolipapa Kaarel Leetbergi sünnist.
25. oktoobril 1893. aastal sündis Rägavere vallas Mõdrikul Willem Reimani naisel Maiel poeg Rudolf Edmund, kellest sirgus teenekas Virumaa koolimees ning õpikute ja luulekogude autor.
Rakvere gümnaasiumil (mis iganes nimesid see kool läbi aegade on kandnud) on olnud kolm looma nimega direktorit – Jänes, Kukk ja Part. Ja igaüks neist on andnud koolile maja – või korpuse, nagu tänapäeval moekas on öelda.
Tartu au ja uhkus on Treffneri kool, Tallinnal aga Westholmi kool. Kui Hugo Treffner oli Lõuna-Eesti mees, siis Jakob Westholm põline virulane.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.