Teisipäeval, 28. märtsil algavad Haljala-Kukruse teelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade avalikud arutelud, kuhu oodatakse Lääne- ja Ida-Virumaa elanikke ning kõiki teisi huvilisi. Esimene avalik arutelu algab kell 17.30 Haljala rahvamajas.
- Haljala-Kukruse teelõigu neljarealiseks ehitamise eriplaneeringu osas oodatakse inimeste aktiivset kaasarääkimist. Foto: Rahandusministeerium
Seejärel toimuvad arutelud Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Toilas ja Jõhvis. 13. aprillil kell 17.30 on avalik arutelu Rakvere riigimajas, 18. aprillil kell 17 Kundas Viru-Nigula vallamajas, 19. aprillil kell 17 Pajustis Vinni vallamajasja 20. aprillil kell 17.30 Sõmeru keskusehoones.
Kuigi inimesi kõige rohkem huvitavale küsimusele ehk sellele, kus täpselt uus tee kulgema hakkab, veel vastuseid ei anta, on kohalike elanike tagasiside väga oluline.
Kust täpsemalt tee kulgema hakkab, selgub käimasoleva planeerimisprotsessi ning läbiviidavate uuringute käigus. Tee-ehitusega plaanitakse alustada umbes kümnekonna aasta pärast, lõik peaks valmima hiljemalt 2050. aastaks.
Planeeringu lähteülesande kohaselt on uue maantee ehitamise eesmärk parandada liiklusohutust ja asendada ohtlikud mahasõidud ja ristmikud tänapäevaste liiklussõlmedega. Praegusel 70 kilomeetrisel teelõigul on kokku 263 mahasõitu ning 30 ristmikku, kus on kuue aasta jooksul hukkunud 13 inimest.
„Plaanime muuta praeguse kaherealise tee maksimaalselt 2+2 maanteeks, kus sõidusuunad on eraldatud ning ohtlikud ristmikud ja vasakpöörded asendatud eritasandiliste lahendustega,“ selgitas Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Anne Martin. Tema sõnul peaks liiklemine selle tulemusena muutuma sujuvamaks ja võtma tulevikus vähem aega.
Planeerimisalasse jäävad Kohtla-Järve ja Rakvere linnad ning Rakvere, Haljala, Viru-Nigula, Vinni, Lüganuse, Jõhvi ja Toila vallad. Kas ja millisel määral uus tee neid piirkondi läbima hakkab, selgub planeerimisprotsessi ning läbiviidavate uuringute käigus.
Lähteseisukohtades on ära kirjeldatud ka alad, mida püütakse trassivalikul esmajoones vältida. Need puudutavad eelkõige hooneid, õuealasid, kaitsealasid ning pühapaikasid, nagu näiteks kirikud ja kalmistud.
Tegemist on riigi eriplaneeringuga, mis tähendab, et kogu protsess on avalik ning selle käigus kaasatakse ametkondi ja kohalikke inimesi.
Avalikustamisele ja dokumentide täiendamisele järgneb uuringute tegemise ja mõjude hindamise faas ning trassivaliku tegemine. „Umbes kolme-nelja aasta pärast saame rääkida trassivaliku tegemisest, kus on võetud arvesse uuringute tulemused ja leitud tasakaal erinevate huvide ning vajaduste vahel,“ rääkis Anne Martin.
Seotud lood
Haljala – Kukruse maanteelõigu eriplaneering jõuab peagi trassi valiku faasi, enne seda on aga kõigil võimalik avaldada arvamust, kas valiku aluseks olevad kriteeriumid on ikka õiged.
Haljala-Kukruse maanteelõigu uuendamisest on räägitud pikalt, nüüd on esimesed sammud lõigu korda tegemiseks riigi eriplaneeringu algatamise näol astutud. Praegu kulgeb kaasaegne 2+2 maantee juba Tallinnast Haljalani ja Kukruselt Jõhvi. On aeg ka vahepealne maanteeosa ohutumaks ja sujuvamaks muuta.
Alanud aasta suuremad teetööd maakonnas
Kui eelmisel aastal jäid suure hinnatõusu tõttu Tallinna-Narva maantee rekonstrueerimistööd Arknal ära, siis transpordiameti Ida üksuse taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Anti Palmi sõnul saab teelõik Haljalast Sõmeruni tänavu siiski uue katte.
Eesti Taristuehituse Liidu (ESTEL) loodud veebilehelt neljarajalised.ee saab vaadata, mis seisus on Eesti põhimaanteede väljaehitamine ning millal jõuab neljarajaline maantee erinevatesse Eesti piirkondadesse.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.