FOTOLUGU: Läti läbi presidendi prillide

Karise sõnul vaatab Eesti tihti kaugemate riikide poole, unustades ära, et tegelikult tuleb ka naabritega suhteid üleval hoida. Nii käiski ta Lätis suheid hoidmas näiteks Rail Balticu ehitusplatsil, pruulikojas ja jäätisetehases.

Laipni lūdzam Latvijā - tere tulemast Lätti, president Karis! Oma esimesed visiidi-sammud said Alar ja Sirje Karis astuda pehmel punasel vaibal, mis ekstra nende jaoks välja veeti. Läti poolt tervitas presidendipaari esimesena riikliku protokolli ülem Raimonds Jansons.

Presidendiga lendas kaasa ka paarikümnest ettevõtjast ja juhist koosnev äridelegatsioon. Kui presidendile tuli lennukile vastu seitsmenda seeria BMW, siis ärimehed pressiti lennujaama bussi. Pildi järgi paistab, et Eesti Posti juhile Mart Mägile (vasakul) tegi see rohkem nalja kui kaubandus-tööstuskoja juhile Mait Paltsile.

X

Saabumistseremoonia Läti presidendilossis. Alar Karis ja Läti president Egils Levits tutvustasid teineteisele oma delegatsioone, pidasid tervituskõned, tehti ühispilte, jagati kingitusi ja viisakusi. Kui Alar Karis Läti visiidil kõnesid pidas, siis juhtus, et publik naeris – ja tundus, et mitte viisakusest.

Seejärel peeti lühike pressikonverents, kus mõlema riigi pressil lubati küsida kokku neli küsimust, mis olid sama üldised kui neile antud vastused.

Visiidi formaalseim kohustus täidetud, läksid presidendiprouad Sirje Karis ja Andra Levite (valge pintsakuga) mõneks ajaks omaette seiklema. Nad külastasid abiorganisatsiooni "Travi Draugi" keskust, kus sorteeritakse ja jagatakse ukrainlastele mõeldud riideid ja muid esmatarbekaupu. Kuigi praegu läheb "Travi Draugi" põhiaur just ukrainlaste abistamisele, püüab organisatsioon aidata ka puudust kannatavaid lapsi, peresid ja pensionäre.

Sirje Karis ja Andra Levite sorteerisid külaskäigul annetatud riideid. Annetuste seast leidsid nad muu seas Lotte tegelase Kuujänese, keda pakkis Ukraina laste rõõmuks karpi Andra Levite.

Presidendiprouad pakkisid kokku meeste tualetttarvete paki, mis saadetakse Ukrainasse. Pakile kirjutati tervitussõnad Eestist ja Lätist.

Koos külastati Agenskalns turuhoonet, maitsti müügil olevat isetehtud juustu, uuriti müügil olevat kaupa, maitsetaimi, juur- ja puuvilju.

Lõuna otsustati teha ukrainlaste kohvikus, kus pakuti söögiks suppi. Sirje Karis valis Bogračsi supi, mis pani sööjatel suu ja põsed piprast õhetama. Teine valik oleks olnud borš.

Sirje Karis oli järgmisena okupatsioonide muuseumis, abikaasa Alar oli pikemaks veninud kohtumisel Läti peaministri Krišjanis Karinšiga. Sirje Karis võttis külastuse ette planeeritust põhjalikumalt. Ei ole ju mõeldav, et mitmes Eesti muuseumid töötanud museoloog ühest muuseumist vaid läbi tuiskab. Lisaks okupatsioonimuuseumile külastas Sirje Karis portselani-, skulptuuri-, ajaloo- ning dekoratiivkunsti ja disainimuuseumi.

Kui president Karis okupatsioonimuuseumisse jõudis, võttis ta rajalt maha kohalik ajakirjanik.

"Kas valitsuse otsus tõsta makse on Eestis populaarne?" küsis reporter.

"Kas maksude tõstmine on Lätis populaarne?" küsis president vastu.

Saabumine Rail Balticu Riia terminali ehitusplatsile. Ajakirjanikele siin suurt juttu ajada ei tahetud – kui presidentidele ja ärimeestele tehti suletud uste taga briifing, siis press aeti tolmusele ehitusplatsile aega parajaks tegema.

Lätlased näitasid Karisele, kuidas nemad on jõudnud juba Rail Balticu ehitamisel kopa maasse lüüa. Riia terminali ehitus käib küll täie hooga, ent kui vaadata tervet Rail Balticu projekti, on tegelikult eestlased jõudnud rohkem ära teha kui lätlased. Ühes asjas on aga eestlased ja lätlased ühte meelt – kõige uimasemad on Rail Balticu arendamisel ikka leedukad.

Samal päeval kui lätlased uhkusega Karisele ehitust näitasid, kirjutas kohalik meedia, kuidas Läti on Rail Balticu ehitamisega rahahädas. Nimelt tahtsid lätlased saada tänavu Rail Balticu ehitamiseks 100 miljonit eurot toetust ühest Euroopa Liidu fondist, kuid keegi ametnik oli suutnud raha taotlemiseks kasutada vale ankeeti. Ametniku viga läks kalliks maksma ja Läti jäi 100 miljonist eurost ilma, toetusraha jagati teistele soovijatele laiali.

President Karise visiidil lätlased rahamurest juttu teha ei tahtnud.

Läti visiidi tegi kaasa ka värske kliima- ja energeetikaminister Kristen Michal (vasakul). Presidendi kantselei direktori Peep Jahilo sõnul oli Michali kaasa võtmine igati hea mõte. "Tasus kliimaminister kaasa võtta, ilm kohe nii ilus," naljatles ta.

Michal lahkus Riiast teisipäeva õhtul ja võttis sooja ilma endaga kaasa. Kolmapäeva hommikuks oli taevas mattunud vihmapilvede alla.

Visiidi teine päev algas pärgade asetamisega Vabadussamba kõrvale.

Eesti Posti juht Mart Mägile anti Eesti-Läti äriseminaril üle Livonia auhind. Livonia tunnustus antakse traditsiooniliselt ühele Eesti ja ühele Läti ettevõttele, kes on panustanud naaberriigi majandus- ja ettevõtlusmaastiku kujundamisse.

Eesti Posti alla kuuluv Omniva sai tunnustuse, kuna on laiendanud usinasti oma tegevust Lätis. Rajatud on hulganisiti pakiautomaate ja avatud ka sorteerimiskeskus. Veel sai auhinna Läti ettevõte Tilde SIA, kes pakub Eestis keeletehnoloogia, tõlke- ja logistikateenuseid.

Adaži sõjaväebaasis tutvustati delegatsioonile Läti ettevõtete 5G militaartehnoloogiat.

Enne demonstatrsiooni tehti sõjaväelinnakus president Karisele, kindral Martin Heremile, Eesti saadiku Eerik Marmeile ja presidendi julgeolekunõunikule Liis Murele salajase taseme briifing. Briif kestis üle tunni aja ja ukse taha jäänud delegatsiooniliikmetel tuli endale selle ajal ise meelelahutust leida. Kes istus bussis ja tegi tööd, kes jalutas linnaku lipuplatsil edasi-tagasi.

Kindlar Martin Herem tutvus kohalike militaartehnloogia tootjatega.

Salajased briifingud peetud ja tehnikaga tutvutud, sai president sõjaväelinnaku sööklas praadi hapukurgiga.

Livonia auhinna saanud Omniva Läti tütarfirmas sorteeris president pakke. Sorteerimislindile saatis ta paarkümmend pakki, enne kui leidis, et las see töö jääda oma ala spetsialistidele.

Omniva Latvija töötaja sõnul kogub ta endast pilte koos presidentidega ja seepärast haaras võimalusest ka Alar Karisega poseerida.

Eesti suursaadik Lätis Eerik Marmei (keskel päikeseprillidega) näitas, kuidas läheb Eesti saatkonna renoveerimine. Delegatsioon pidi nentima, et huvitaval kombel oli terve pika päeva peale just Eesti saatkonna esine see koht, kus ainsana vihma tibutas.

Eesti saatkonda renoveerib ettevõte Arcwood, mille üheks omanikuks on Eesti 200 ridades riigikokku pääsenud ja keskkonnakomisjoni esimeheks saanud Tarmo Tamm.

Eerik Marmei kutsus Eesti ja Läti delegatsioonid külla endisse tsirkusehoonesse, kus nüüd korraldatakse erinevaid üritusi. Pildistada võis vaid ürituse algust, suupistete nosimist ja veini valamist enam mitte.

Visiidi viimane päev algas külaskäiguga Läti parlamenti seimi, kus kohtuti spiirki Edvards Smiltensiga.

"Baltlased soome hõimudega

elasid rahus sajandeid:

laenasid sõnu, laenasid naisi,

kamm- ja nöörkeraamikat.

Kesse leiab kelle konte,

kelle lõhutud savipotte?"

Nii alustas president Karis oma kõnet Läti parlamendis peetud kõnet. Luuletus kuulub Riias sündinud Eesti literaadile, poeedile ja tõlkijale Ivar Ivaskile.

Kõnes rõhus Karis vajadusele aidata Ukrainat ja seista vastu kurjale Venemaale. "Tegutseme koos, et Ukrainat ründav kurjus saaks tagasi löödud. Teeme tööd, et meie ühiskonnad ja partnerid oleksid jätkuvalt erksad ja Ukraina kõrval ning kahtlevad riigid tajuksid, et Vene agressioonis on mängus ka nende eneste saatus," rääkis Karis.

Veel tõi Karis kõnes välja, kui oluline on Rail Balticu ehitamine. "Kui Eesti riigivanem Jüri Jaakson 1925. aastal oma esimesele riigivisiidile Lätti sõitis, siis kestis sõit 5 ja pool tundi. Uskumatu, aga vanasti oli mõni ühendus kiirem kui täna. Pealegi ei pidanud siis reisijad kahe naaberriigi vahel meie ühises piirilinnas Valgas-Valkas maha minema ja ootama uut rongi, mis sel päeval võibolla ei tulegi," rääkis president. Jutt ajas parlamendisaadikud muhelema.

"Suitsetajaid te vist ei palka?" küsis president Inčukalnsi gaasimaardla JSC "Conexux Baltic Grid" juhatuse esimehelt Uldis Barissilt. Ega neil mingeid gaasilekkeid karta pole? Bariss kinnitas, et lekkeid kartma ei pea ja suitsetajaid nad ei diskrimineeri, kuid lisas, et iga nurga peal suitsu ette panna ei tasu.

Valmiera kiriku juures asetati lilled Vabadussõjas hukkunud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvile. Paremal uudistavad olukorda kohalikud memmed.

"Me oleme naabrid, me armastame õlut!" kirjutas president kohaliku õlletootja Valmiermuiža külalisteraamatusse. Presidentidele tehti õlledegustatsioon, kuhu lätlased ajakirjanikke ei lubanud. Miks? Sest maikuus on Lätis presidendivalimised, kus Egils Levits kandideerib uueks ametiajaks. Ei ole vaja temast alkoholiga pilte!

Valmiermuiža pruulikojas mekkis õlut nii president Karis kui ka äridelegatsiooni liikmed. Pruulikojas veedeti kolme päeva peale kõige kauem aega. Julgeolekuekspert Rainer Saks, suursaadik Eerik Marmei ja endine välisluureameti juht, praegune RMK juht Mikk Marran istusid lõbusas tujus kiigele ja lasid kindral Martin Heremi kindlal käel endale hoogu lükata.

Ruhja jäätisevabrikus "Rujienas saldejums" ootas presidendipaare jäätisest lookas laud. Visiidi lõpus tunnistas Alar Karis, et see oli üks meeldejäävamaid hetki. "See oli ju päris tore!" lausus ta.

Visiit lõppes Lilli piiripunktis, kus vihma saatel esinesid delegatsioonidele folklooriansamblid Lõõtsanööbid Eestist ja Zime Lätist.