Elujõulise rahvakultuuri alustalad on tugevad kogukonnad, motiveeritud ja professionaalsed eestvedajad. Eesti rahvatants on osa meie vaimsest kultuuripärandist. Ja kui pärandit antakse edasi põlvest põlve, on see väärtus omaette. 1978 aasta sügisel Virumaale Kohalasse õpetajaametit pidama tulnud Sirje Rebast tuntakse, kui staažikat rahvatantsujuhti ja muidugi ka hea õpetajana.
- Sirje Rebase tantsurühm tantsimas Uhtna külaväljakul. Foto: Erakogu
Rahvatantsu traditsiooni hoidmise ja väärtustamise ning Rakvere valla kultuurielu rikastamise ning 65. juubeli ja rahvatantsu edendamise 45. tööjuubeli puhul märkas naist ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse pere ning pärjas teda tänukirjaga.
„See tänukirja saamine oli nii suur üllatus, et ma ei jõudnud ohhetadagi. Ja kuna valla korraldatud Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamine sattus samale päevale, mil mul oli sünnipäev, tekkis mul tõesti tunne, et mitte riik - see olen mina, vaid mina - see olen riik,“ lausub märgatu.
“Sirje puhul on tegemist väga andeka, rõõmsameelse ja optimistliku inimesega, kes suudab töötada mitmel rindel korraga ja mis peamine, teha seda hästi,“ sõnab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsuspetsialist Ülle Feršel.
Ta meenutas, et Eesti Rahvakultuuri Keskuses töötades tegeles ta rahvatantsujuhtide koolitamise- ja rahvatantsujuhtide suvekursuse korraldamisega. “Sirjega kohtusime mõnel koolitusel. Kuna aga olime kuulnud Sirje erilisest andest ja panna tekst luulevormi ja „vürtsitada“ suure hulga huumoriga, kutsusime ta Väike-Maarja suvekursusele mõnusat meeleolu looma. Võin kinnitada, et tema poolt esitatu oli erakordselt andekas ja lõbus,” räägib Feršel.
Sirje on päritolult tegelikult täitsa võrukas ja tema lapsepõlvekodu jääb Tamme-Lauri tamme, Urvaste kiriku ja Pokumaa lähistele. „Minust sai virumaalane seitsmekümnendate lõpul, kui olin lõpetanud Tartu pedagoogilise kooli ja siia vajati õpetajat. Kooli juhtkonnale tehti järelpärimine ja nii ma Uhtnasse, paika, millest ei teadnud midagi, sattusin,“ meenutab Sirje Rebane.
Seotud lood
Rakke proviisor viis lapsed tantsupeole
On tõde, et see, kes teeb see teeb palju ja ka jõuab palju. Üks neist tubliduse etalonist on põline rakkelane Riina Gull, kes hetkeks Rakke apteegis töötamisse puhkepausi tegi ning suundus Tallinnasse- 13ndale noorte laulu- ja tantsupeole, kus Kalevi staadionil etendusel „Sillad“ tema juhendatavad tantsulapsed kuuma ja vihma trotsisid ning vaatajaskonnale koos teiste tantsijatega suure elamuse tõid.
"Viru võnked" 8. saade
Saate "Viru võnked" seekordne külaline oli Eesti ühe armastatuima ansambli Kukerpillid ninamees Toomas Kõrvits, kes on Lääne-Virumaaga olnud seotud juba nooruspõlvest alates. Esiti suvitajana Karepal ja Rutjal, hiljem arhitektina Viru kolhoosis Haljala mail ning praegu elab ta oma maamajas Vihulas.
"Viru võnked" 12. saade
Tapalt pärit näitleja ja lavastaja Tanel Saar räägib saates „Viru võnked“ erakordsetest juhtumistest nii lava peal kui lava taga. Karjääri jooksul on elatud üle ränk avarii teatrifestivalile sõites, samuti on omajagu segadust tekitanud paljud nimekaimud.
“Kust tulevad tantsud?” Täna 80 juubelit tähistav Tarvanpää asutajahing, tuntud tantsupedagoog, väsimatu kultuurivedaja Maie Orav teab kõnelda.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.