Euroopa Liidul seisavad ees ilmselt ajaloo tähtsaimad valimised, olgugi et Eesti suuremate linnade tänavatelt see otse vastu ei peegelda. Senine Euroopa Komisjon ehk Euroopa Liidu lähim asi föderaalsele valitsusele lõpetab töö ning nüüd on suur küsimus: mis suunas edasi.
2019. aastal lausus sakslanna Ursula von der Leyen, et tema komisjonist saab geopoliitiline komisjon. Von der Leyen suutis kuidagi üle elada ameti, mis lõpetab Saksamaal karjääre – see neetud kaitseministri portfell – ning Saksa-Prantsuse diili tulemusel sai temast Euroopa Komisjoni president.
„Tõsi on see: kui von der Leyen [geopoliitilise komisjoni kontseptsiooni] 2019. aastal välja käis, ei võetud seda väga tõsiselt,” ütleb Matti Maasikas, kes suurema osa viimasest viiest aastast esindas Euroopa Liitu suursaadikuna Kiievis ning töötab nüüd Euroopa Liidu välisteenistuses Brüsselis.
Tema sõnul võtab see sõna “geopoliitika” hästi kokku Euroopa ees seisva väljakutse. Nimelt eeldab see tunnetust piiridest, kuid neid pole soovinud euroliit defineerida, mistõttu tekkiski Ida-Euroopasse hall ala, mida asus täitma Vene imperialism.
„Geopoliitiline toimija peab ka pooli valima,” selgitab Maasikas. „Kui kuskil konflikt puhkes, oli reaktsioon: kutsume kõiki osapooli vaoshoitusele. Oli paraku vaja täiemahulist sõda Euroopas, et Euroopa Liit suudaks valida poole.“
Selle sama sõja tuules palub von der Leyen taas mandaati. Iseasi, kelle abil ta uue koalitsiooni kokku paneb.
Paremradikaalide tõetund