Eestlased läksid kaasa roheäriga, mis võib loodusele rohkem kahju kui kasu teha

Lähiajal saab oma süsinikukrediidile ametliku märgise külge kaks kodumaist idufirmat, kes loovad saastavatele ettevõtetele ihaldatud krediite puude istutamisega. Turg ise on aga kogu maailmas tõsiste kahtluste all ning üha teravamalt on üleval küsimus, kas selline äri teeb keskkonnale rohkem kasu või kahju, kirjutab Äripäev.

Tuntud äriperekonna ettevõtte krundil on kahju kohalikule loodusele ja lindudele juba näha.

Võrtsjärve idakaldalt linnulennult kilomeeter-kaks eemal laiuvad niisked rohumaad. Vetruval turbapinnasel on end maa seest välja torganud rohututid, mis pakuvad pikkade nokkadega rohuneppidele pulmamänguks head asukohta. “Vaat see nepile meeldib!” teatab rohuneppe uuriv ornitoloog Leho Luigujõe saapaga vetruvale pinnasele astudes.

Kui Luigujõe eelmisel aastal tuttavasse paika rohuneppe vaatama tuli, leidis ta looduskaitse all olevalt neppide mänguplatsilt eest värske kase- ja kuusepõllu.

Turbasel pinnal looklevad nüüd noored vaevu kaenla alla ulatuvad kased sirgetes rivides nii kaugele, kui silm ulatub. Auk ja kask, auk ja kask, on kaitstud roheala uus pinnavorm.

Varasem sile rohututirohke pinnas on saanud uue ilme ning aastakümnete jooksul, kui kased kasvavad, muutub see tundmatuseni. Kuskil seal kaseväljade vahel on keskkonnaamet tuvastanud ka kuused.

Kuid neil kaskedel ja kuuskedel ei lasta tõenäoliselt siin suureks kasvada. Keskkonnaametis käib menetlus, et istutatud puud sealt eemaldataks, sest hoiualal ilma ametit teavitamata puid istutada ei tohi.