Jutud eesootavatest maksutõusudest ja hinnatõusudest on ilmselt hakanud juba paljusid ära tüütama. Ei ole midagi uut siin päikese all – samasugused olid lood ka 95 aastat tagasi.
- Tuletikkude tootmise ja müügi ainuõigus Eestis kuulus alates 1928. aastast Rootsi magnaadile Ivar Kruegerile kuulunud aktsiaseltsile Eesti Tulitikumonopol. Foto: Tapa muuseum
Oktoobri keskel jõudis avalikkuse ette õige omapärase maksu plaan, mis tegelikult oli nii-öelda tuha all hõõgunud juba sama aasta kevadest. Ajaleht Virulane kirjutas 1929. aasta 19. oktoobril, et maksu alla võivad minna välgumihklid ja tulekivid.
Eesti sõlmis teadupoolest Rootsi „tikukuninga“ Ivar Kreugeriga lepingu, mille kohaselt oli Kreugeri hiigelkontsernil ainuõigus siin tuletikke müüa. Samasuguse lepingu sõlmis Kreuger päris paljude riikidega.
Monopoolne seisund tingis aga selle, et tikkude hind tõusis koheselt kaks korda ning paljud loobusid tikkude ostmisest ning hakaksid kasutama välgumihkleid. Virulane kirjutas, et tikkude müük vähenes viielt miljonilt toosilt kuus kahele miljonile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajaleht Virulane andis 28. septembril 1929 teada, et 26. septembri õhtul otsustas Rakvere linnavolikogu pärast pikemaid vaidlusi anda luba autojuhtide ühingule einelaua avamiseks.
95 aastat tagasi möllasid septembri alguses Soome lahel tugevad tormid, mis tegid tõsist kahju merel seilanud laevadele, millest nii mõnigi õnnetu lõpu leidis.
August on ikka marjade valmimise kuu. Marjadest saab moosi ja mahla, mahlast aga ka veini. 95 aastat tagasi tabas virulasi koduveini valmistamise hullus.
Omal ajal oli Rakvere Eesti mastaapides tuntud ja tunnustatud spordikeskuseks, kust vaatamata ülikesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid arvestatavaid sportlasi. Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste alles 29. mail 1930. aastal. Seega saab see teenekas spordiplats täna 93aastaseks.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.