Rakverelase Kaspar Eevaldi kohta võib öelda, et ta on olnud nii sügaval põhjas ja ka nii kõrgel kui veel olla saab. Vabasukeldujana ookeanipõhja ning mägironijana mitmete mägede tippu on 35aastane mees päris palju jõudnud.
- Kaheksanda eestasena Everesti vallutanud Kaspar Eevald kaotas sellel teekonnal kaks sõpra. Foto: Erakogu
"Me ei tea millal me viimast korda koduukse sulgeme või pea padjale heidame, millal sõpradele viimast korda helistame või peret näeme. Tuleb elada ja teha seda suurelt, et päriselt saaks tehtud ja kogetud,“ ütleb Kaspar.
Matkaliit nomineeris teda hiljuti aasta mägironija tiitlile. Kasparile on varem omistatud Rakvere linna kõrgeim autasu ehk Vallimäe medal. See, et mehest aasta mägironijat ei saanud, teda ei heiduta. Ta on oma elus palju kogenud ja sellest aitavat. Ka nomineeritute seas olla on uhke.
Kaspar on terve oma teadliku elu Rakveres elanud nagu tema peregi. "Mu vanemad on mulle väga kallid. Isa lahkus paar aastat tagasi meie seast, ent ema on mul suure südamega ja ma arvan, et just tema tõttu olen ma isiksusena, kes ma täna olen. Isa vastu on teistmoodi austus, tema andis mulle töökuse ja teistmoodi armastuse," sõnab Kaspar.
Seotud lood
Maikuu lõpus kaheksanda eestlasena Everesti tippu jõudnud Kaspar Eevald ütleb, et kaks kuud kestnud ekspeditsioon on pidev emakeselt loodus nõusoleku ootamine.
Rakvere linn tunnustas alpinist Kaspar Eevaldit erakordse saavutuse, maailma kõrgeima mäe, Mount Everesti vallutamise eest linna aumärgi - Vallimäe medaliga.
Rakverest pärit ekstreemsportlane Kaspar Eevald siirdub Argentinasse, et vallutada läänepoolkera kõrgeim mäetipp Aconcagua. Selle 6961 meetri kõrguse tipu alistamine on noore mehe jaoks peaprooviks enne Mount Everestile siirdumist.
Venemaa alpinisti Katja Lipka plaan tõusta Mount Everestile Ukraina lipuga sai ajendist teoks vaid ühe kuuga ja ta sai sellele ettevõtmisele Ukraina alpinistide õnnistuse. Venemaale tagasikolimise võimalust ta praegu ei näe: "Tahaksin, et Haagi tribunali istung siiski toimuks. Võib-olla saavad mu lapsed tagasi minna."
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.