Muresid jagub, kuid sovetimineviku taustal on ka Eesti uuema aja halvemad aastad vaieldamatult head, kirjutab kirjanik Jaak Jõerüüt. vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
“Majanduskasv iseenesest ei ole kõigi inimeste ehk ühiskonnaterviku toimetuleku paranemise garantii,” kirjutab Jaak Jõerüüt. Foto: Liis Treimann
Parem või halvem üheainsa aasta kaupa mõõtes on keeruline võrdlus isegi minevikku vaadates, kui jutt on riigist ja ühiskonnast. Inimeste eluvaated on paratamatult egoistlikud ja tundelised, eks see peegeldu tahtmatult ka üldistusi tehes. Kummaline, kuid pikemaid parem-halvem prognoose on isegi lihtsam teha kui aastaseid.
“Piiblis ei ole vaene õndsam ega õigem rikkast, nii vaesus kui rikkus on osa selle maailma reaalsusest”
Piibel õpetab annetama, aga ka investeerima ja heaperemehelikult majandama, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma Äripäeva essees.
Meie majanduse probleemid on nende poliitikuks sattunud inimeste otsuste tulemus, kes peavad poliitande all silmas vaid häälte korjamise võimekust valimistel, kirjutab kirjanik ja endine poliitik Jaak Jõerüüt vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti eelmise hooaja võitja, Bolti kaasasutaja Martin Villig kuulutas novembri lõpus Äripäeva meediamajas avatuks konkursi uue hooaja, kus parim idee nopib kevadel 10 000eurose peaauhinna.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.