Viis aastat tagasi avastasid remondimehed Viru-Nigula pastoraadi katuse alt metallkasti, milles olid vanad pornoajakirjad, erootilised pildid ja muud kahtlast kraami. Kasti oli sinna peitnud kunagine kirikuõpetaja Aleksander Alver.

- Üks pastoraadi katuse alt leitud ajakirjadest. Foto: Viru-Nigula muuseum
Aleksander Julius Alver sündis 1890. aasta viimasel päeval Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Voorul. Hariduse sai Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1916 lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna, kirikuõpetajaks ordineeriti ta 1918. aasta kevadel.
Aastatel 1919-1944 oli Aleksander Alver Viru-Nigula pastor. Ühelt poolt oli tegemist teadmishimulise mehega, sest 1920–1922 õppis ta veel ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1925–1926 õigusteaduskonna kaubandusosakonnas.
Teisalt oli Alver üpris kerglaste, kui mitte öelda, et kahtlaste elukommetega, ning tema käitumine lahvatas üleriigiliseks skandaaliks. Ajaleht Vaba Maa kirjutas 19. jaanuaril 1928 pika loo pealkirjaga „Viru-Nigula Rasputin“. Tegemist on toreda lugemisega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Simuna pastor Edmund Aleksander Laansalu elas üle küüditamised ja sõja, aga Siberist ei pääsenud temagi, sest 1951. aasta 27. jaanuaril saabusid kirikusse julgeolekutöötajad, kes leidsid kiriku tornist relvi.
Kui Jüri koguduse pastor Rudolf Adam Winkler 1901. aasta novembris kogudusega jumalaga jättis, ütles ta: „Oma kohta ei tea ma teilt muud soovida: kui kuulete, et ma surnud olen, siis tulgu üks jürilane ja visaku mulle kolm peotäit mulda hauda, aga muld olgu Jüri pinnalt.“
Viru-Nigula kiriku ette keset jalgteed on maetud omaaegne Alutaguse praost ja Viru-Nigula pastor Friedrich Immanuel Arvelius. Rahvasuus on põlvest põlve edasi antud legendi praostihärra surma kohta.
1598. aastal löödi Rakverest minema kirikuõpetaja, keda süüdistati liiderlikkuses ja joomarluses. Kirikuõpetajana jätkas ta veel mitukümmend aastat, seda küll kreisilinnast kaugemal.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.