Kümnendi suurim prügireform tõotab tuua arvatust priskema arve – ettevõtjad löövad kulusid kokku
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude. Foto: Liis Treimann
Kui minister Vladimir Svet kahe nädala eest jäätmereformi kava tutvustas, oli kliimaministeeriumis veendumus, et prügiveo hind tuleb leibkonnale 3–5 eurot kuus. Neile, kes prügi ei sorteeri ehk kelle juures tekivad ainult segaolmejäätmed, on tasu kõrgem, kirjutab Äripäev.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tunnistab, et prügiveoturgu ähvardab monopoliseerumine ning see on tõsine probleem, mis leidis alles nüüd poliitilise valmisoleku.
Ministeerium pakub kahte alternatiivi pakendite maksustamiseks
Kohalikel omavalitsustel lasub hetkel olmejäätmete liigiti kogumise eesmärk, aga puudub ringlussevõtu eesmärk, tõid toidutootjad ja jäätmekäitlejaid hiljuti toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil välja olulise probleemi.
Reedel Kundas avatud Ragn-Sellsi rehvipurustustehas suudab puruks “närida” kõik Eestis aastas tekkivad vanarehvid, et muuta need keemiatööstuse tooraineks.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.